Pärtliöö veresaun

Allikas: Vikipeedia
Pärtliöö veresaun

Pärtliöö veresaun oli hugenottide massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24. augustit 1572 (pärtlipäeva) ja järgnenud päevil.

Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased Katariina di Medici ja Guise´ide algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik Gaspard de Coligny. Tapatalgud korraldati ka provintsides. Pärtliöö veresauna tagajärjel ususõjad ägenesid.