Louis Daguerre

Allikas: Vikipeedia
Jean-Baptiste Sabatier-Blot. Louis Daguerre'i portree. Dagerrotüüpia, 1844.

Louis-Jacques-Mandé Daguerre (18. november 1787 – 10. juuli 1851) oli prantsuse kunstnik ja keemik, kes sai tuntuks dagerrotüüpia kui esimese praktikas kasutuskõlbliku fotografeerimisviisi leiutamisega.

Noorusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis-Jacques-Mandé Daguerre sündis Cormeilles-en-Parisis, Val-d'Oise'is, Prantsusmaal. Ta hakkas tööle kui arhitekti õpipoisina ning juba 16. eluaastaks oli ta Pariisi teatri lavakujundaja assistent. Ta oli eriti leidlik valguse suunamisega ja -efektidega ning abistas veel teisigi teatreid Pariisis. Ta lõi "muljetavaldavate illusioonide teatri", mille ta nimetas Dioramaks. See oli näitus suurtest piltidest, mis olid tehtud kuulsates kohtades koos muutuvate valgusefektidega.

Dagerrotüüpia avastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Daguerre kasutas abiks maalimiseks tavaliselt camera obscurat. 1826. aastal tutvus ta Nicéphore Niépce tööga, keda peetakse esimese jäädava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.

Kahjuks jäi nende koostöö lühikeseks, kuna Niépce suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata. 1835. aastal pani ta ilmutatud plaadi oma keemiakappi ning mõned päevad hiljem oma üllatuseks avastas ta, et varjatud kujutis oli ilmunud. Daguerre järeldas, et see juhtus tänu elavhõbeda aurudele, mis olid tulnud katkisest kraadiklaasist. See avastus oli väga tähtis, kuna nüüd oli võimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.

Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai dagerrotüüpia.

Dagerrotüüpia maailmale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Daguerre hakkas oma leiutisele otsima sponsoreid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretäri Francois Arago poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest akadeemia töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. Arago pakkus, et Prantsuse riik ostab leiutise ja kingib selle õigused kogu maailmale; Daguerre’ile määrati eluaegne pension. Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse valitsus ostiski endale dagerrotüüpia õigused, teadmata et Daguerre oli patenteerinud protsessi Inglismaal ja Wales'is 14. augustil – ainult viis päeva varem.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. juulil 1851. aastal Daguerre suri oma kodus Bry-sur-Marne'is (12 km kaugusel Pariisist) südamerabanduse tagajärjel. Sinna on ta ka maetud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. (1787–1851) and the Invention of Photography, Metropolitan Museum of Art
  2. A History of Photography, by Robert Leggat: DAGUERRE, Louis Jacques Mande

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]