Louis Althusser

Allikas: Vikipeedia
Louis Althusser
Lääne filosoofid
20. sajandi filosoofia
Nimi Louis Pierre Althusser
Sündinud 16. oktoober 1918
Surnud 22. oktoober 1990 (72-aastaselt)
Koolkond Marksism · Strukturalism
Valdkonnad Politoloogia · Majandusteadus · Ideoloogia
Tunnuslikud mõisted Epistemoloogiline muutus
Üledetermineerimine
Ideoloogilised riigiaparaadid
Interpellatsioon

Louis Pierre Althusser (16. oktoober 191822. oktoober 1990) oli marksistlik filosoof. Ta sündis Alžeerias ja õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus temast sai filosoofia professor.

Althusser oli Prantsuse Kommunistliku Partei eluaegne liige ja mõnikord ka selle suurim kriitik. Tema väited ja teesid olid suunatud marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu. Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide suhtes.

Kui 1956. aastal Nikita Hruštšov alustas stalinismi hukkamõistmise protsessi, siis oli see paljudele marksistidele kui Marxi mõtte humanistlike juurte taastamine. Althusser oli sellise arengu vastane, ehkki ta väljendus ettevaatlikult. Kui filosoof oli ta pigem seisukohal, mis hiljem viis ta "juhusliku materialismini" (matérialisme aléatoire).

Kui paljud tema õpilased osalesid sündmustel 1968. aasta mais, siis algselt Althusser tervitas neid arenguid vaikusega ja hiljem leidis, et õpilased olid lapsiku vasakpoolsuse ohvrid. Tulemuseks oli, et Althusserit hakkasid ründama ka need, kes olid teda varem toetanud. Kriitika pani teda mõningaid oma varasemaid positsioone revideerima.

Althusseri filosoofiline mõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastal ilmus Louis Althusserilt mõjukas essee "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" ("Idéologie et appareils idéologiques d'État"), kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi.

Althusseri ideoloogiakäsitlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma kirjutises lõi Louis Althusser ka oma ideoloogiakontseptsiooni. Althusser tõi välja, et erinevad režiimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Spetsiifilised sotsiaalsed ja ökonoomilised struktuurid vajavad lisaks kindlat ideoloogiat, mida luuakse Ideoloogiliste riigiaparaatide abil. [1]

Tööjõud, struktuur, riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühiskonna aluse moodustavad töölised, kes on ekspluateeritud kapitalistide poolt. Olulisel kohal on küsimus taastootmisest. Taastoota tuleb tootlikke jõude ja olemasolevaid tootmissuhteid. Tootmisvahendite taastootmine on vajalik, kuna erineva tootjad vajavad erinevad tooreinet ja pidevalt, suurtes mahtudes. Tööjõule makstakse sellises summas palka, mille juures ta on veel suuteline peret ära toitma, et toimuks tööjõu taastootmine. Tööjõu korral tuleb lisaks füüsilisele momendile juurde vaimne – oskuste edasi andmine. Väljaõpet ei anta enam vabrikutes kohapeal, vaid erinevates institutsioonides, näiteks koolis. Koolist saadav väljaõpe on mitmekülgne. Seal saavad oskusi nii töölised (tehnilised alad) kui ka kapitalistid („ilusti käsutamine”). [2] Ühiskondliku struktuuri võib jagada kaheks tasandiks. Neist esimene oleks juriidilis-poliitiline tasand, mis sisaldavad endas õigusakte ja riiki. Teiseks tasandiks võib pidada ideoloogilist tasandit, mis sisalda endas erinevaid ideoloogiaid, näiteks religioosseid, eetilisi, juriidilisi, poliitilisi jt. [3] Erinevate struktuuride põimumisel luuakse riik. Marxismi klassikud on nimetanud riiki riigiaparaadiks (RA). Riigiaparaat on vajalik õiguspraktikaga seoses. Sinna kuuluvad politseid, kohtud, vanglad, sõjavägi – kõik erinevad repressiivorganid, millega sunnitakse alluma. Riigiaparaat toimib vägivalla kaudu. [4]

Ideoloogilised riigiaparaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ideoloogiline riigiaparaat (IRA) - kodanikeühiskonna institutsioonid, mis hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, "vaba aega" kujundavad institutsioonid. Ideoloogilistes riigiaparaatides võib eristada järgnevaid institutsioone:

• religioosne IRA (erinevate Kirikute süsteem), • hariduslik IRA (erinevate avalike ja era “koolide” süsteem), • perekondlik IRA, • juriidiline IRA, • poliitiline IRA (poliitiline süsteem, sealhulgas erinevad parteid), • ametiühinguline IRA, • kommunikatiivne IRA (press, raadio ja televisioon jne), • kultuuriline IRA (kirjandus, kaunid kunstid, sport jne).

Louis Althusser

Ideoloogilisele sekundeerib repressiivne riigiaparaat. Ideoloogia taastootmine toimub teatud praktikates osalemise kaudu: matused, koolipäeva kulg, parteikoosolek. Nendes osaledes tunnustab inimene end süsteemi osana. Interaktsioonis osaledes määratleb inimene end subjektina (näiteks: vastab teretusele). Samas ta tahes-tahtmata tunnustab mängureegleid ja nende allikateks olevaid autoriteete. See allumine pole vabatahtlik. Mitteallumisele reageerivad nii ideoloogiline kui ka repressiivne riigiaparaat. Riigi funktsioon on eksisteerivate tootmissuhete ja tootlike jõudude taastootmine. Ideoloogilise riigiaparaadi funktsioon selle kindlustamine. Ideoloogia on kapitalismi eksistentsi tingimuseks, aga kuna ideoloogia tootmine on väga otseses seoses klassihuvidega, ronib tagantuksest sisse jälle majanduslik determinism.[5]

Kool kui ideoloogiline riigiaparaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Althusseri järgi asendas varasema paari kirik-perekond uus jaotus kool-perekond. Kui varem allutati kiriku abil, siis nüüd kooli abil. Kõige õrnemas noores eas antakse lapsed kooli ülemvõimu alla. Neile antakse ideoloogiast läbiimbunud oskusteavet (teadused, kirjandus) ja otseseid teadmisi valitsevast ideoloogiast (moraal, kodanikuõpetus). Kui on läbitud esimene koolitase, läheb üks osa õpilastest tööle. Teine osa läheb edasi õppima, et hiljem täita teenistujate ja väikekodanlaste ametikohti. Kõige viimasena toodetakse hariduse teel intellektuaale (haritlased), ekspluateerijaid (kapitalistid, mänedžerid), represseerijaid (sõjaväelased, politseinikud, poliitikud, haldajad) ja elukutselisi ideolooge (preestrid). Õpetajaid, kes on teadlikud toimuvast ideoloogia ülekandest õpilastele, ja üritavad seda olukorda vältida, on vähe. Enamik õpetajatest ei ole jõudnud arusaamiseni ideoloogia edasikandmisest õpetamise läbi, ja nad teevad seda suure innukusega.

Tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Althusser, Louis. Lenin and Philosophy and Other Essays. (Online versioon)
    • Philosophy and the Spontaneous Philosophy of the Scientists.
    • For Marx. (Online versioon) (Originaal: Pour Marx. 1965)
    • Reading Capital (koos Étienne Balibariga, originaalis lisatud ka Roger Establet, Jacques Rancière ja Pierre Macherey kirjutised). (Online versioon) (Originaal: Lire le Capital)
    • The Spectre of Hegel: Early Writings. (Originaal: Le retour à Hegel 1950)
    • Essays in Self-Criticism. (Online versioon) (Originaal: Éléments d'autocritique. 1974)
    • Philosophy and the Spontaneous Philosophy of the Scientists. (Online versioon)
    • Machiavelli and Us. (Originaal: Machiavel et nous 1972-1986)
    • Politics and History. (Online versioon)
    • The Humanist Controversy and Other Texts.
    • Writings on Psychoanalysis.
    • The Future Lasts Forever: A Memoir.
    • Althusser: A Critical Reader (toim. Gregory Elliott).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid. I osa". Tõlkinud Jüri LippingAkadeemia 2006, nr 7, lk 1451–79
  • "Freud ja Lacan". Tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Jüri Lipping – Akadeemia 2010, nr 5, lk 883–920

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teistes keeltes[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • William Lewis : "Louis Althusser" The Stanford Encyclopedia of Philosophy
  • Althusser. Akadeemia 2006: 1452-1456
  • Althusser. Akadeemia 2006: 1457
  • Althusser. Akadeemia 2006: 1459-1460
  • Althusser. Akadeemia 2006: 1474-1476