Lockheed Martin X-59 QueSST

Allikas: Vikipeedia
X-59 QueSST

Lockheed Martin X-59 QueSST on ainulaadne eksperimentaallennuk, mida arendatakse lendamiseks ülehelikiirusel, kuid seejuures tekitades väga vaikseid lööklaineid. X-59 arendusmeeskond töötab Skunk Works asutuses Californias ning nad tegutsevad NASA Low-Boom Flight Demonstrator projektis. Lennuki eisalgne disain algas 2016. aasta veebruaris plaaniga teha 2022. aastal esimesed lennukatsed. Lennuki eeldatav kruiisikiirus on 1500 km/h või 1,42 Machi.[1][2]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Lockheed Martin X-59 QueSST
Tootja Lockheed Martin
Riik USA
Esmalend 2022
Meeskond 1
Tippkiirus 1500 km/h

X-59 QueSST’i suurim eesmärk on olla õppematerjal ja tõestus, et ülehelikiirusel toimuvad lennud võivad taas olla osa inimeste igapäevaelust. Ülehelikiirusel lendavad õhusõidukid tekitavad väga valju kõlaga lööklaineid, mis on maa peal olevatele inimestele ebameeldiv. Selletõttu on keelustatud nende kasutamine kommertseesmärgiga maismaa kohal. X-59 saadud teadmised ja tõestused kaotavad eelduste kohaselt senised piirangud ning asendavad need helitasemel põhineva limiidiga. Prognooside põhjal saab olema X-59 helirõhutase 70 – 80 dB, mis on võrreldav auto ukse sulgumisega. Tavapärased ülehelikiirusel lendavad õhusõidukid, näiteks hävitajad, tekitavad 200 dB lähedast müratase.[2]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

X-59 lennuk on disainitud 99,6 jala (30,4 m) pikkuseks ning selle tiivaulatus saab olema 29,6 jalga (9,0 m). Telikute vahe on 17,5 jalga (5,3m) ning massikese asub põhitelikust umbes ühe jala (0,3 m) võrra nina pool.[3]

Õhusõiduki täismass on 25 000 naela (11 340 kg), millest tühimassiks on 14 990 naela (6799 kg). Seega kandevõime jääb alla 10 000 naela, millest 8700 naela (3946 kg) on kütus ja maksimaalne kasulik kaal 600 naela (272 kg).[3]

Jõuallikaks on valitud üks GE F404 mootor, mille tõukejõud on hinnanguliselt 17 700 – 19 000 naela (8030 – 8620 kg).[4]

X-59 deltatiivad on suured ja ühtsustatud, mis vähendab osade arvu ja tootmiskulusid. Lennuki tagaosas asub tavapärane saba, mis vähendab allahelikiiruse lendude komplikatsioone. Nina on väga pikalt väljaulatuv, mis vähendab eesmisi lööklaineid. Piloodi nähtavus tuleb XVS/EFVS süsteemi kaudu ja lennukil puudub aken, kust tavapärase lennuki puhul lendur välja näeb.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. „Lockheed Martin X-59 QueSST.“ Wikipedia. (Accessed March 24, 2022)
  2. 2,0 2,1 „NASA’s X-59 Calls on Texas for Key Testing.“ NASA. https://www.nasa.gov/aeroresearch/nasa-x-59-calls-on-texas-for-key-testing (Accessed March 24, 2022)
  3. 3,0 3,1 „Product card.“ Lockheedmartin. https://www.lockheedmartin.com/content/dam/lockheed-martin/aero/documents/quietSuperSonic/P22-01661%20Product%20Card%20X-59.pdf (Accessed March 24, 2022)
  4. „F404 datasheet.“ Geaviation. https://www.geaviation.com/sites/default/files/datasheet-F404-Family.pdf (Accessed March 24, 2022)
  5. T. Jones. (2017). NASA’s Quiet Supersonic Aircraft. [Slaidiesitlus]. Accsessed: https://ntrs.nasa.gov/api/citations/20170007758/downloads/20170007758.pdf