Ljubomir Beskrovnõi

Ljubomir Grigorjevitš Beskrovnõi (vene keeles Любомир Григорьевич Бескровный; 10. oktoober (vkj 27. september) 1905 Harkiv, Harkovi kubermang – 9. juuli 1980 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaajaloolane.

Ljubomir Beskrovnõi töötas pärast 1930. aastal Kubani Pedagoogilise Instituudi lõpetamist koolis õpetajana ja seejärel kõrgkoolis õppejõuna. Osales Suures Isamaasõjas. 1943. aastal kutsuti rindelt tagasi ja suunati Frunze-nimelisse Sõjaväeakadeemiasse sõjaajaloo õppejõuks. Edutati hiljem sõjaajaloo kateedri ülemaks ja ülendati polkovnikuks.

1950. aastal sai Beskrovnõi ajaloodoktoriks, kaitstes väitekirja "Строительство русской армии в XVIII веке". Samal aastal sai professori kutse.

1955. aastal lahkus ta sõjaväeteenistusest ja asus tööle NSV Liidu Teaduste Akadeemia süsteemis, kus jätkas sõjaajaloo temaatikaga.

Teoseid

• Отечественная война 1812 года и контрнаступление Кутузова. (1951)
• Отечественная война 1812 года. (1962)
• Русская армия и флот в XIX веке. Военно-экономический потенциал России. (1973)