Lembitu tütar
"Lembitu tütar" on Artur Lemba ooper kahes vaatuses ja neljateistkümnes stseenis Otto Mägi libreto ja Anna Haava ümbertehtud laulutekstidele. Eesti esimene täismõõduline ooper. Oli 1905. aastal Peterburis esitatud, kuid lõpetamata jäänud ooperi "Sabina" (Aleksander Feti libreto tema poeemi "Sabina" (1859) järgi) muudetud redaktsioon. Uues variandis säilitas muusika esialgse kuju, kuid muutus varasem klassitsistlikus laadis antiikdraama faabula eestlaste muistset vabadusvõitlust kajastavaks teoseks. Seejuures tekkis Mihkel Lüdigi väitel vastuolu muusika ja kirjandusliku materjali vahel, mis ongi teose põhilisi puudusi. Oli väljatulekul väga populaarne, kuid hiljem pole lavalist ettekandmist leidnud.
Esmaettekanded toimusid aastavahetusel 1907/1908 Peterburis ja 26. aprillil/8. mail 1908 Tartu teatris Vanemuine Artur Lemba helitööde õhtul. Peaosi esitasid Berta Franzke (Aino), Adolf Laas (Meelis). Dirigeerisid autor ja Samuel Lindpere.
17. novembril 1986 eetris olnud telelavastusega taaselustas Vanemuise koor ja solistid ning Teleraadiokomitee estraadiorkester Paul Mägi juhatusel ning Endrik Kerge lavastuses Eesti esimese ooperi. Peaosi esitasid Kaie Konrad/Sirje Kets (Aino), Ivo Kuusk/Jassi Zahharov (Meelis), Teo Maiste/Kaido Maidla (Lembitu), Väino Puura/Peep Puis (Äraandja).[1]
Peamised osad: Lembitu (bass), Aino (sopran), rüütel Meelis (tenor), Äraandja (bariton).
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus toimub 13. sajandi alguses Eestimaa aladel ja käsitleb seiku eestlaste tuntuima muistse väejuhi, Sakala vanema Lembitu ja tema tütre Aino elust. Ooperi alguses valitses Eestimaal idülliline olukord. Eesti rahvariides neiud laulavad päikeseloojangu eel metsast lilledega koju pöördudes kevadlaule ja tantsivad ringtantsu.
Eestlaste maale on tunginud ristirüütlite vaenuvägi. Neiud punuvad pärgi oma vendadele ja peigmeestele, kes valmistuvad hommikul päikese tõustes minema võitlussesse ristirüütlitega. Neid juhib Sakala vanem Lembitu. Meelis on naasnud kodumaale Rüütlina. Ta on armunud Lembitu tütresse, imekaunisse Ainosse ja soovib neiuga abielluda. Ta pakub Ainole au ja rikkust. Aino keeldub Meelise ähvardustest hoolimata. Murelik Aino kohtub isaga hiies. Lembitu õnnistab tütart. Aino palub hiies jumalatelt jõudu ning omastele õnne. Lembitu kutsub malevlased hiide ohvripeole. Toimub 1217. aasta Paala lahing. See lõppeb eestlaste kaotusega kuna Äraandja on eestlased reetnud. Sakslased hävitavad Sakala maleva ja tapavad Lembitu. Rüütlid võidutsevad.
Meelis tuleb võitja võimuga Ainot endale naiseks võtma. Äraandja võtab endale kupeldaja rolli. Äraandja ähvardab ja meelitab, Meelis palub ja uhkustab. Aino tuleb hiide jumalatelt kaotuse ja hirmu vastu abi saama. Ta on valiku ees. Sõbratarid ulatavad Ainole pulmarüü. Aino on meeleheitel. Ta otsustab pigem surra iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks. Aino haarab Meelise vöölt mõõga ning kasutades hetkelist segadust torkab selle oma südamesse. Nii peab ta oma pulmi peigmehega, kes võttis Eesti rahva vabaduse. Rahvas tunneb, et nii on nad vabanenud rüütlite ülemvõimust ning kogunedes Aino põrmu juurde, laulavad hümni vabadusele. Ooper lõppeb dramaatilise ansambliga kus on kokku liidetud Aino ahastus, surmavaimustus, põgenevate eestlaste meeleheide ja rüütlite võidurõõm.
Muusikalugusid[muuda | muuda lähteteksti]
Neidude koor "Nüüd keerleme me kullapäikeses"; Meelise aariad "Ma jälle siin" ja "Mu vainu tee on piinav"; Meelise ja Aino duett "Mu kallis neid"; Aino aaria "Mu õnn"; Aino ja Lembitu duett "Mu tütar äikse kiirte paitus"; Lembitu aaria "Meid vennad kutsub isamaa"; Äraandja, Meelise ja Aino tertsett "Ei maksa karta kauneim neid"; Äraandja aaria kooriga "Kõik läheb ilmas oma rada"; finaal "Me vabaduse päike on paistmas Eestimaal".
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Avo Hirvesoo. Esimese rahvusooperi tulek meie lavale. Teater. Muusika. Kino. 1986, nr. 8, lk. 69–75.