Leevike
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Leevike (perekond) |
| Leevike | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Pyrrhula pyrrhula (Linnaeus, 1758) |
Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnast.
Sisukord |
Levik [muuda]
Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegset arvukust 100 000 - 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 - 300 000 isendile [2].
Välimus ja tunnused [muuda]
Leevikesel on tüse keha, lühike kael ja peenikesed jalad.
Leevikesel on selgelt avalduv sooline dimorfism. Mõlemale sugupoolele on tunnuslikud lühike jäme nokk ja must pealagi, tiivavööt ja päranipuala on valged. Isaslinnu puguala, rind ja kõhualune on punased, selg on sinakashall. Jalad on mustjaspruunid. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga.
Leevikesed on umbes 15–19 cm pikkused. Tiibade siruulatus on umbes 24 cm. Kehakaal on umbes 26 g.
Leevike erineb kõigist teistest värvulistest ümara ja tömbi akrosoomiga spermatosoidi poolest.
Häälitsused ja laul [muuda]
Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest. Lennu ajal esitatav sidehüüd on tasane "bitt-bitt". Kutsehüüd on tasane "djü-djü".
Elupaigad [muuda]
Eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.
Pesitsemine [muuda]
Pesa ehitab põõsasse või puu otsa enamasti 120–180 cm kõrgusele. Maikuus täituvas kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–14 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind toidab. Pojad viibivad pesas umbes 15 päeva ja neid toidavad mõlemad vanalinnud.
Toitumine [muuda]
Leevike toitub metsikute rohttaimede seemnetest, viljapuude pungadest ja marjadest.
Looduskaitse [muuda]
Leevikest ei loeta ohustatuks.
Nimi [muuda]
Leevikese rahvapärased nimetused on krüügitaja, lüübik, tuitsutaja, toompapp, puupapp, puntpaabuke, paap, tomp, tombak.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leevike |
- Leevike Eesti selgroogsed
Viited [muuda]
- ↑ * BirdLife International (2004). Pyrrhula pyrrhula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
