Kuldpõrnikas
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib põrniklaste sugukonda kuuluvast putukast; Edgar Allan Poe novelli kohta vaata artiklit Kuldpõrnikas (Poe); Rootsi filmiauhinnast vaata artiklit Kuldpõrnikas (filmiauhind) |
| Kuldpõrnikas | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Cetonia aurata (Linné, 1761) |
Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlad tugevate nuiakestega. Kuldpõrnikad võivad olla kuni 22 mm pikkused.
Elupaik [muuda]
Õitsvatel niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel juunist augustini.
Toitumine [muuda]
Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kogule vaatamata on need mardikad väga head lendajad, kusjuures iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos. Kuldpõrnika vastsed – kõverdunud tõugud ehk konud – kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullapeidus taimede juuri.
