Ku Klux Klan

Allikas: Vikipeedia
Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal

Ku Klux Klan (KKK) on Ameerika Ühendriikide rassistlik salaorganisatsioon, mis asutati 1865. aastal. Pärast kodusõda USA lõunaosariikides alanud liikumine eitas neegrite kodanikeõigusi. Tänapäeval propageeritakse valgete ülemvõimu.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid kapuutsiga rüüsid ning oma öistel kogunemistel põletatakse riste.

Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi 1865 ja selle tegevus soikus 1870. aastatel. Organisatsiooni kuulus kuni 550 tuhat inimest. See oli lõunaosariiklaste organisatsioon, mis ei sallinud ülejäänud inimesi: ei neegreid, juute, katoliiklasi, immigrante ega põhjaosariiklasi. Selle vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui osariikide valitsused tema vastu võitlust ja saavutasid organisatsiooni tegevuse lõppemise, kuigi näiteks lintšimised jätkusid ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige suurem oli nende arv 1892. aastal.

Teine neist loodi 1915 ja see kujunes massiorganisatsiooniks: selle liikmete arv ulatus 1924. aastal 6 miljonini. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa selle juhte mõisteti süüdi kuritegudes, mis kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 tuhandele ja 1944 lõpetas ta pankroti tõttu tegevuse.

Ku Klux Klan loodi kolmandat korda 1950. aastatel ja ta tegutseb tänapäevani. Tema liikmete arv on 5–6 tuhat. See ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest. Tema põhisuunad on vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheadidega.

Teise klanni aegne vanne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise Klanni ajal võeti liikmeid vastu järgmiste sõnadega:

"Sinu sõbrad on seletanud, et oled sündinud Ameerika kodanik ja soovid töötada koguduse, linna, riigi ja maa huvide eest, et sa ei näita poolehoidu mingisugusele väljamaa valitsusele, poliitilisele parteile või liikumisele ja ebakristlikule usule, et sul on aus kutse ja usud:

Ristiusu sisse;

Valge tõu ülekaalu ja ei salli abielu valgete ja neegrite vahel;

Kaitset ja süütust;

Ameerika isamaalaste ühendusse;

Meie riigiõiguste ja seaduste ainuvalitsust;

Kiriku ja riigi lahutamisse;

Vabadust sõnas ja kirjas;

Ameerika töö ja kapitali lähemat ühinemist;

Põhjuste ärahoidmisse, mis viib lynchi ja vägivallategudeni;

Tarbetute streikide ärahoidmisse, mis tekivad väljamaa agitaatorite mõjul;

Kuritegeliste elementide poolt korda saadetud eraomanduste põletamise ja hävitamise ärahoidmisse;

Sisserändamiste kitsenduse vajadust.

Meie vajame tungivalt mehi, kelle vanne on murdmatu.

Selle usutunnistuse ja su sõprade soovil anname sulle võimaluse saada vägevaima, salajase, mittepoliitilise organisatsiooni liikmeks. Ja nüüd täida oma kohust kartmata ja kahtlemata[1]."

Klanni liikmed jagunesid rüütliteks, audaamideks ja ristisõitjateks. Ristisõitjateks võisid astuda ka protestantidest välismaalased, katoliiklasi ja juute klanni ei võetud. Sisseastumismaks oli 10 dollarit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ameerika tuliristi mehed. Esmaspäev, 21. september 1925, nr. 38, lk. 4

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]