Ku Klux Klan

Allikas: Vikipeedia
Ku Klux Klani kogunemine 1923. aastal

Ku Klux Klan (KKK) on Ameerika Ühendriikide rassistlik salaorganisatsioon, mis asutati 1865. aastal. Pärast kodusõda USA lõunaosariikides alanud liikumine eitas neegrite kodanikeõigusi. Tänapäeval propageeritakse valgete ülemvõimu.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid kapuutsiga rüüsid ning oma öistel kogunemistel põletatakse riste.

Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi 1865 ja selle tegevus soikus 1870. aastatel. Organisatsiooni kuulus kuni 550 tuhat inimest. See oli lõunaosariiklaste organisatsioon, mis ei sallinud ülejäänud inimesi: ei neegreid, juute, katoliiklasi, immigrante ega põhjaosariiklasi. Selle vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui osariikide valitsused tema vastu võitlust ja saavutasid organisatsiooni tegevuse lõppemise, kuigi näiteks lintšimised jätkusid ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige suurem oli nende arv 1892. aastal.

Teine neist loodi 1915 ja see kujunes massiorganisatsiooniks: selle liikmete arv ulatus 1924. aastal 6 miljonini. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa selle juhte mõisteti süüdi kuritegudes, mis kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 tuhandele ja 1944 lõpetas ta pankroti tõttu tegevuse.

Ku Klux Klan loodi kolmandat korda 1950. aastatel ja ta tegutseb tänapäevani. Tema liikmete arv on 5–6 tuhat. See ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest. Tema põhisuunad on vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheadidega.

Vaata ka [muuda]

Välislingid [muuda]