Kroonrooste

Allikas: Vikipeedia
Kroonrooste
Nakatunud kaer
Nakatunud kaer
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Roosteseened Pucciniomycetes
Selts Roosteliselaadsed Pucciniales
Sugukond Roostelised Pucciniaceae
Perekond Puccinia
Liik Kroonrooste Puccinia coronata
Kaera kroonrooste eosed. Eostel on krooni meenutav ots

Kroonrooste (Puccinia coronata) on kaera ja odra kroonrooste haigustekitaja, taimepatogeen.

Kaera kroonroostet esineb igal pool maailmas, kus kasvavad metsikud ja haritavad kaera ja odra liigid. Haigust soodustavad tingimused on niiskus ja mahe temperatuur (15–25 °C) kaera kasvu ajal. Roostetele omaselt on ka kroonroostel vaheperemeestaim, milleks on harilik türnpuu. [1]

Haiguse sümptomiteks on lehepinnal arenevad piklikud ja/või munakujulised oranžid suvieospustulid, mis kasvuhooaja lõpus arenevad pruunideks talieospustuliteks. Olenevalt sellest, kui tugevalt põld on nakatunud, võib teravilja saak väheneda 10–40%.

Talieosed on kaherakulised ning üheraku tipus on välja ulatuvad moodustised (pildil), mis meenutavad krooni, mille järgi on kroonrooste nimetuse saanud.

Kaera kroonrooste on kaeral kõige levinum haigus ja ka kõige suuremat majandusliku kahju tekitav haigus. Seega proovitakse leida kroonroostele resistentseid sorte, kuid umbes 5 aastaga kaotab tavaliselt sort resistentsuse kaera kroonroostele. Nüüd püüavad USA Agricultural Research Service'i teadlased metsiku kaera abil luua sorti, mis püsiks kaera kroonrooste vastu kaua resistentne.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Oat crown rust". 4. oktoober 2017.
  2. "ARS Scientists Turn to a Wild Oat to Combat Crown Rust".