Kogukonnaharidus

Kogukonnaharidus on osa kogukonnatööst, mis keskendub kogukonna ja selle liikmete arendamisele. See on partnerlusel põhinev haridusmudel, mille eesmärk on suurendada kogukonna suutlikkust ja arendada kodanikuaktiivsust positiivseteks muutusteks.

Kogukonnahariduse eesmärk on edendada õppimist ja sotsiaalset arengut kogukonna inimeste ja rühmadega, kasutades mitteformaalseid meetodeid.

Kogukonnaharidus hõlmab kõiki ameteid ja lähenemisviise, mis on seotud haridus- ja arendusprogrammide läbiviimisega kohalikes kogukondades, mitte haridusasutustes, nagu koolid ja ülikoolid. Viimast nimetatakse formaalseks haridussüsteemiks, samas kui kogukonnaharidust nimetatakse mitteformaalseks hariduseks.

Kogukonnahariduse põhimõtted

Larry Horyna ja Larry Decker on kogukonnahariduse põhimõtted sõnastatud järgmiselt:

Enesemääramine

Kohalikud inimesed on sageli kõige pädevamad oma kogukonna vajaduste ja soovide väljaselgitamisel, kuna neil on sügavam arusaam kohalikest oludest, kultuurist, traditsioonidest ja erivajadustest.

Isetoime soodustamine

Avalikud teenused kogukondadele on parimad, kui kogukonna võimet ennast aidata julgustatakse ja suurendatakse. Kogukonnad, mis on võimelised iseennast toetama ja ise oma probleemidega tegelema, muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks.

Juhtimise arendamine

Kogukonna arengu ja tegevuse tagamise tingimuseks on kohalike elanike juhtimisvõime väljaselgitamine, arendamine ja rakendamine, mida nimetatakse alt-üles juhtimise põhimõtteks.

Kohalikustamine

Inimeste elule kõige lähedasematel teenustel, programmidel, üritustel ja muudel kogukonna osalemise võimalustel on kohalikel inimestel suurim potentsiaal koos tegutseda ning võimaluse korral tuleks need tegevused korraldada kõigile hõlpsasti kättesaadavates kohtades.

Lõimitud teenuste osutamine

Avalikes huvides saavad sarnaste eesmärkidega asutused ja organisatsioonid luua piirkondlikul tasandil inimkesksemaid ja väärtuslikumaid teenuseid, tegutsedes koos, mitte eraldi.

Ressursside täielik kasutamine

Kogukonna füüsiline, rahaline ja inimvara peaksid olema omavahel seotud ning neid tuleks kasutada täiel määral, mis on vajalik ühenduse erinevate vajaduste ja huvide rahuldamiseks.

Kaasatus

Inimeste isoleerimine või eraldamine vanuse, sissetuleku, soo, rassi, rahvuse, usutunnistuse või muude tegurite tõttu takistab kogukonna täielikku arengut. Kogukonna programmid, tegevused ja teenused peaksid hõlmama võimalikult laia kohalike elanike ringi.

Institutsioonide vastutus

Riigi ametiasutused vastutavad programmide ja teenuste väljatöötamise eest, mis vastavad kohalike elanike pidevalt muutuvatele vajadustele ja huvidele.

Elukestev õpe

Õppimine algab sünnist ja jätkub kuni surmani. Pakkuda tuleb formaalseid ja mitteformaalseid õppimisvõimalusi igas vanuses inimestele erinevates kogukondades, sealhulgas keskkonnasäästlikkus, samm-sammuline kasvamine, alt-üles lähenemine, autentsus ja informeeritus, tagab kogukonna arengu.

Kogukonnahariduse ja noorsootöö seos

Kogukonnaharidus ja noorsootöö täiendavad teineteist ning nende ühine eesmärk on kogukonna tugevdamine ja noorte arengu toetamine. Mõlemad valdkonnad pakuvad platvormi, kus noored saavad aktiivselt osaleda kogukonna tegevustes ja panustada selle arengusse.

Märksõnad nagu kogukonna aktiviseerimine, arendamine ja kogukonna- ning noortevõrgustike kaasamine rõhutavad koostöö tähtsust. Noored on liikumapanev jõud, kes saavad oma energiat ja ideid panustada erinevatesse kogukonnaalgatustesse. Oluline on mõista, et kogukonnaharidus ei ole ainult noortele suunatud, vaid see hõlmab kogu kogukonda, kaasates erinevaid vanusegruppe ja huvisid.

Kui noorsootöö integreerib kogukonnahariduse põhimõtteid, saab saavutada sügavama ja jätkusuutlikuma mõju. Kogukonna osalus mitte ainult ei suurenda noorsootöö tegevuste mõju, vaid loob ka tugevama ühenduse kogukonna liikmete vahel. Samuti võimaldab see kogukonnaliikmetel endil kujundada ja suunata neid tegevusi vastavalt oma vajadustele ja huviavaldustele.

Ühistegevused, nagu kiigeplatsi korrastamine või kodutute abistamine, toovad inimesed kokku ühise eesmärgi nimel, tugevdades seeläbi kogukonna sidemeid. See omakorda võib aidata kaasa positiivsele arengule, suuremale solidaarsusele ja paremale üldisele heaolule. Seega on oluline jätkata mõlema valdkonna edasiarendamist ja nende omavahelise sünergia tugevdamist.

Professionaali roll ja õppimisvõimalused

Kogukonna õppimise ja arengu professionaali roll sõltub teatud määral sellest, millist karjääriteed järgitakse. Näiteks võivad noortega töötaval inimesel olla erinevad prioriteedid kui täiskasvanutega töötaval inimesel. Siiski on tulemused väga sarnased selles mõttes, et mõlema eesmärk on edendada sotsiaalselt õiglasemat ja võrdsemat ühiskonda. Kogukonna õppimine ja arendamine on lai töövaldkond ning ametikategooriate valik võib hõlmata järgmist: noorsootöötaja, laagrikasvataja-juhataja, huvijuht, kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialist jne.

Kogukonnaharidus ja noorsootöö on olulised valdkonnad, mis aitavad kaasa noorte arengule ja kogukondade tugevdamisele. Eestis on spetsiifilised õppekavad nendes valdkondades kahe maineka ülikooli juures. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool on mõlemad tunnustatud institutsioonid, kus saab omandada kvaliteetse hariduse. Noorsootöö õpetamisele suunatud õppekavad aitavad tulevastel spetsialistidel omandada vajalikke teadmisi ja oskusi noortega töötamiseks. Õppekava sisu põhineb kogukonnakesksel lähenemisel noorsootööle ehk inimloomusel, nende vajadustel ja võimalustel. Nii saab koordineerida noorsootööd ja vaba aja tegevusi lähtuvalt kogukonna vajadustest ja võimalustest, mõista ja tõlgendada arengu - ja õppeprotsesse ning luua suhteid noorte ja kogukondade vahel. Õppekava on interdistsiplinaarne, on kokkupuutepunkte sotsiaal- ja haridusteaduste, humanitaarteaduste ja kunstidega ning ülikool teeb omavahel koostööd, sealhulgas korraldab noorsootöö erialapäevi ja ühiseid seminare. Lisaks saab õppida Tartu Ülikoolis magistriprogrammis "kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu", mis võimaldab omandada põhjalikke teadmisi sotsiaalteadustest, et mõista ühiskonna õppeprotsessis ja praktilisi oskusi nende teadmiste rakendamiseks. Lõpetajad oskavad juhtida heaolu toetavad muutusi, et vähendada Eesti inimeste ebavõrdsust.