Kithairónas

Allikas: Vikipeedia

Kithairónas (uuskreeka Κιθαιρώνας ehk Όρος Κιθαιρώνας; Vana-Kreeka kontekstis Kithairon (vanakreeka Κιθαίρων)) on mäeahelik Euroopas Balkani poolsaarel Kreekas.

Kulgeb ida-lääne suunas, eraldab Boiootiat (põhjas) Atikast ja Megaris (lõunas).

Kõrgus kuni 1409 meetrit.

Kithairónaselt saavad alguse jõed Asopos ja Kifisós (Kephisos).

Vana-Kreekas oli Kithairon kui Atika ja Boiootia vaheline piir kindlustatud vahitornide ja linnustega (näiteks Panakton, Drymos, Phyle).

Mitmesuguste kultustega austati seal Dionysost, Zeusi, Herat ja nümfe.

Kõrgeimal tipul peeti pidustusi (daidaaliaid).

Põhjanõlval leidis aset Plataia lahing.

Mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mäeaheliku lõunaosas oli Dionysose müütiline sünnikoht Eleutherai.

Kithaironil pidasid vanakreeka mütoloogia järgi karja nii Teeba kuningas Laios kui ka Korintose kuningas Polybos, ja kui Laios andis ühele karjasele ülesandeks Oidipus saatuse hooleks jätta, ei täitnud too käsku, vaid andis lapse üle Korintose karjasele.

Herakles pidi seal veiseid karjatama ja tappis Kithaironi lõvi.

Apollon ja Artemis tapsid seal Niobe lapsed.

Kithairon on ka Pentheuse, Aktaioni ja Antiopega seotud müütide tegevuspaik.