Antiope

Allikas: Vikipeedia

Antiope oli vanakreeka mütoloogias Teeba printsess, Nykteuse tütar, Amphioni ja Zethose ema.

Antiope oli nii kaunis, et Zeus temasse armus. Zeus lähenes talle saatüri kujul ja kui Antiope vahekorrast keeldus, siis vägistas ta. Antiope jäi rasedaks. Ta ei julgenud sellest isale rääkida, vaid põgenes oma kallima, Sikyoni kuninga Epopeuse juurde ja tunnistas talle kõik üles. Epopeus abiellus temaga.

Selle abieluga ei olnud nõus Nykteus, kes oma venna Lykose ja suure sõjaväega tungis Sikyoni. Lahingu võitis Teeba, kuid nii Epopeus kui ka Nykteus hukkusid (nad olevat tapnud teineteise). Lykos viis Antiope Teebasse tagasi ja sai ise kuningaks.

Antiope anti Lykose naisele Dirkele orjaks. Dirke kohtles Antiopet väga halvasti ja kui see kaksikud pojad sünnitas, käskis ühel karjusel need Kithaironi mäele surema jätta. Tol hakkas poistest kahju ja ta kasvatas nad oma lastena üles. Laste nimeks said Amphion ja Zethos.

Aastaid hiljem põgenes Antiope piinamise tõttu Teebast ning sattus Amphioni ja Zethose juurde. Kui Antiope rääkis, kes ta on, siis tunnistas karjus Amphionile ja Zethosele, et see on nende ema. Kui Dirke saabus Antiopet tagasi viima, sidusid noormehed kuninganna kas härja sarvede või juukseidpidi härja saba külge ja see tappis Dirke ära. Pärast kogusid noormehed oma sõbrad kokku, vallutasid Teeba, tapsid Lykose ja hakkasid kahekesi ise riiki valitsema.

Antiope kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zeusi ja Antiopet on maalinud Franz Anton Maulbertsch, Andrea Schiavone, Tizian, Tintoretto ja Antoine Watteau.

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiope lugu on väga sarnane Tyro looga.