Kinoliinkollane
Kinoliinkollane ehk kinoliinkollane WS (WS – water soluble), ka kollane toiduvärv 13 (Food Yellow 13)[1], e-aine tähisega E104[2], on mitme orgaanilise ühendi kollase või rohekaskollase värvusega segu, mida kasutatakse toiduainetetööstuses. Kinoliinkollane loetakse sünteetiliste asovärvide hulka.
Kinoliinkollasel on inglise keeles vähemalt 28 sünonüümi, näiteks C.I. Acid Yellow 3, D&C Yellow 10, Quinidine Yellow KT, Japan Yellow 203, värvainete indeksi number on C.I. 47005[3][4].
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Kinoliinkollane on kollane või rohekaskollane asovärv, mis kuulub disulfoonhappe derivaatide (dinaatriumsoolade) hulka. Seda turustatakse kaubanduses mono-, di- ja trisulfoonhappe derivaatide seguna. Lahustub kergesti vees, halvemini etanoolis ning üldse mitte taimeõlides. Värv sisaldab enamasti monosulfonaatide, disulfonaatide ja trisulfonaatide ja täiendavate värvainete segu (naatriumkloriidi ja/või naatriumsulfaati)[5].
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kinoliinkollane on Euroopa Liidus heaks kiidetud värvaine ning seda kasutatakse enamasti toiduvärvina, eelkõige karastus- ja alkohoolsetes jookides ja maiustustes. Värvaine lisamisega soovitakse ära hoida toiduaine värvuse võimalik kadu valguse, temperatuuri ja õhu mõjul[6]. Samuti kasutatakse kinoliinkollast naha ja huulte kosmeetikavahendites ühe värviandjana[7].
Kinoliinkollast võib toidus kasutada maksimaalselt annustes 50–500 mg/kg ja jookides 200 mg/l. Kinoliinkollase ADI (Acceptable Daily Intake) ehk aktsepteeritav päevane tarbimiskogus peaks jääma 0,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta[8].
Kõrvaltoimed[muuda | muuda lähteteksti]
Kinoliinkollase tarbimise peamisteks kõrvaltoimeteks on allergilised tursed ja nõgestõbi. Samuti võib kinoliinkollane tekitada astmat, urtikaariat ja riniiti, kuid seda rohkem siis, kui seda tarbitakse koos teiste sünteetiliste värvainetega[9]
Regulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Kinoliinkollane kuulub asovärvide hulka, mille sisaldusega toiduainete pakenditel peab Euroopa Ühenduse määruse nr 1333/2008 kohaselt olema koos toiduvärvi nimetuse või E numbriga esitatud ka lisateave "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele"[10][11].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://nami-nami.ee/sonastik/sona/1973/Kinoliinkollane+%28E104%29
- ↑ http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/14203/
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20–21
- ↑ https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/24671
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20–21
- ↑ Kinoliinkollane. – tunnetoitu.ee
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 6
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20
- ↑ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta. Euroopa Liidu Teataja. (16. detsember 2008). Vaadatud 02.04.2020
- ↑ E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 12