Riniit

Riniit
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	Jj.00, Jj.30, Jj.31
RHK-9	472.0, 479
MedlinePlus	000183
eMedicine	0/834281

Riniit ehk ninapõletik ehk nohu 2 on koondnimetus osal loomadel (sh nt inimestel ja madudel) esineda võiv ninalimaskesta põletik, mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Riniit võib olla infektsioosne ja mitteinfektsioosne ning sel on nii äge kui ka krooniline alavorm. Riniit võib tekkida anatoomilistel põhjustel või olla ravimtekkeline.

Riniidi tüüpilised kliinilised sümptomid on ninakinnisus, vesine eritis ehk sekretsioon, aevastamine.

Riniit inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese riniidi all peetakse silmas riniidi mitmeid vorme, mille täpsetes diagnoosikoodides ja liigitustes puudub üksmeel.

Hingamiselundite haiguste patoloogia mõistes võidakse hingamisteede põletik riniit liigitada järgmiselt^[1]:

äge infektsioosne riniit (rhinitis acuta infectiosa)
krooniline infektsioosne riniit (rhinitis chronica infectiosa)
- hüperplastiline ja hüpertroofiline krooniline riniit
- atroofiline krooniline riniit
- granulomatoosne krooniline riniit
äge mitteinfektsioosne riniit (rhinitis acuta noninfectiosa)
- allergiline riniit
- vasomotoorne riniit
krooniline mitteinfektsioosne riniit (rhinitis chronica et noninfectiosa)
- Wegeneri granulomatoos
- eesmine kuiv (atroofiline) krooniline riniit

Riniidi tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Infektsioosne riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Riniiti põhjustab kõige rohkem viiruslik või bakteriaalne infektsioon, põhjustades tavalist nohu (ehk nasofarüngiiti). Kõige sagedamini esinevad rinoviirused, respiratoone süntsütiaalviirus, paragripiviirused ja adenoviirused. Bakteriaalset riniiti põhjustavad bakterid Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis.

Eristatakse ägeda (lad k Rhinitis acuta infectiosa) ja kroonilise infektsioosse riniidi (lad k Rhinitis chronica infectiosa) vormi.

Atroofiline krooniline riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Atroofilise kroonilise riniidi puhul esineb limaskesta atroofia ja sageli katteepiteeli lamerakuline metaplaasia.

Allergiline riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Allergiline riniit on tavaliselt krooniline ja selle sümptomid esinevad teatud ajal aasta jooksul (hooajaline ehk sesoonne) või sõltumata aastaajast (aastaringne ehk perenniaalne). Raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.

Allergeenide mõjul vabaneb nuumrakkudest ja basofiilidest histamiini ja vallandub seroosne eksudatsioon ehk vesine-limane eritis ninast, mis on tingitud ninalimaskesta ärritusest. Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm (põhiliselt lehtpuud, heinad ja lilled), hallitusseente eosed, kodutolm, koduloomade karvad ja ka olmekeemia.

Vasomotoorne riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Vasomotoorne riniit sarnaneb allergilise nohuga, kuid nohu vallandavat allergeeni ei ole. Täpne tekkepõhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjuseks on ninalimaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire, mille tõttu nina reageerib liiga aktiivselt välistingimustele (näiteks toast õue minnes), põhjustades sellega kroonilise nohu tekke. Nohu ägestab põhiliselt külm ja kuiv õhk.

Medikamentoosne riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimite liigtarvitamine võib põhjustada nohu kroonilise vormi. Käsimüügiravimite mittetoimimisel nädala jooksul tuleks pöörduda eriarsti poole.

Anatoomiline riniit[muuda | muuda lähteteksti]

Anatoomilised tegurid võivad põhjustada nohu. Sellised tegurid on näiteks adenoid, nina vaheseina kõverus (kaasasündinud või näotrauma), alumise ninakarbikute suurenemine, koaani arteesia ehk nina tagasõõrme läbimatus, ninapolüüp, tuumorid.