Kasutaja:Angelalill/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Meediapädevus on inimese võimekus, teadmistepagas ja arvamused, mis on vajalikud, et mõista eri kanalites esitatud informatsiooni ja seda arvustavalt lahata ning hinnata. [1]

Meediapädevuse vajalikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Üha sagedamaks on saanud väärinfo ja valeuudiste levik, mille tõttu on meediapädevus vajalik. Kriitiline mõtleja oskab skeptiliselt suhtuda informatsiooni tema ümber ja eristada tõde valest. Meediapädevus on vajalik demokraatia hoidmiseks, julgeoleku tagamiseks ja inimese võimeks kaitsta end psühholoogilise mõjutamise eest. [1]

Meediapädevus on elementaarne oskus, mis on oluline sõltumata ajastust või keskkonnast, kus elatakse. Eri teabevahendite tekkimine ja nende mõistmine on ühiskonnas olnud hädatarvilik. Trükikunsti, kinematograafia, raadio, televisiooni, interneti ja muude vahendite teke on põhjustanud uusi katsumusi rahvale. Uute teabevahenditega kohanetakse. [1]

Meediaharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Et rahvas oleks meediapädev, saadakse koolis meediaharidust. Meediahariduse eesmärk on toetada ja edendada inimese arenemist isikuks, kes tunnetab teda ümbritsevat infotihedat keskkonda, oskab selle eri vorme (kiri, pilt, audiovisuaalne sisu) hinnata ja analüüsida ning sotsiaalseid eeskirju järgides seda ka ise luua. [1]

Meediahariduse sisu erineb riigiti, kuna sõltub inimest ümbritsevast teabekeskkonnast. Areneda võiksid info ligipääsetavus, oskus lugeda ridade vahelt või infoturvalisus. [2]

Meediapädevuse nädal[muuda | muuda lähteteksti]

18.–22. märts 2019 toimus esimest korda üle-euroopaline meediapädevuse nädal, mis keskendus kooliõpilastele ja õpetajatele. Nädala juhtmõte oli "Enne mõtlen, siis jagan" ning selle korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koos partnerorganisatsioonidega. [3] Nädal oli osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast ning üritusest võttis osa 140 kooli. [4] Üritust korrati ka 2020. aastal.

Nädala eesmärk oli teavitada lapsi, õpetajaid ning laiemat avalikkust inforuumi positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning juhtida tähelepanu kriitilise mõtlemise tähtsusele. [2] Ürituse keskmes on Neeme Raua minivideoklippide sari, kus iga nädal ilmub üks hariv video. Videod keskenduvad meedia eri tüüpidele ja neile iseloomulikule, valeuudistele ja inimeste mõjutamisele visuaalse sisu kaudu. [3]

Meediapädevuse nädala partnerorganisatsioonid on Sihtasutus Innove, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Eesti filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

Samuti korraldab Eesti Rahvusringhääling meediapädevuse projekti "Meediataip", mille eesmärk on noorte meediakirjaoskust, kriitilist mõtlemis- ja analüüsivõimet arendada. Projektis kogutakse õppevideod, kirjatükid, tuntud eestlaste kogemused jm praktilised materjalid veebilehele www.err.ee/meediataip. Samuti käivad ajakirjanikud projekti raames koolides külas. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Haridus- ja Teadusministeerium. (2020). Meediapädevus. Kasutatud 15.11.2020. https://www.hm.ee/et/tegevused/meediapadevus
  2. 2,0 2,1 Ugur, K. (2019). Miks on vaja meediapädevust? Õpetajate Leht. https://opleht.ee/2019/03/miks-on-vaja-meediapadevust/
  3. 3,0 3,1 Propastop. (2019). Meediapädevuse nädal. Kasutatud 16.11.2020. https://www.propastop.org/2019/03/21/neeme-raua-meediakook/
  4. Haridusministeerium. (2019). Meediapädevuse nädal 2019. Kasutatud 15.11.2020. https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan
  5. ERR. (31.03. 2020). ERR lükkas käima noorte meediapädevuse projekti "Meediataip" [Pressiteade].