Euroopa välisteenistus
|
en: European External Action Service fr: Service européen pour l'action extérieure | |
 | |
 Välisteenistuse peahoone | |
| Lühend | EEAS |
|---|---|
| Asutatud | 01.01.2011 |
| Asutaja | Catherine Ashton |
| Asukoht | Brüssel |
| Ametlikud keeled | EL keeled |
| Välisteenistuse juht | Josep Borrell |
| Koduleht | eeas.europa.eu |
| Peaorgan | Euroopa Liit |
| Eelarve maht | € 731,1 miljonit (2020)[1] |
| Töötajad | 4543 (2020)[1] |
Euroopa välisteenistus (inglise keeles: European External Action Service, lühend EEAS) on Euroopa Liidu diplomaatiline teenistus. EEAS haldab Euroopa Liidu diplomaatilisi suhteid kolmandate riikidega ning korraldab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat. Välisteenistuse peamine siht on muuta Euroopa Liidu välispoliitika järjepidavamaks ja tõhusamaks ning suurendada Euroopa mõju maailmas. EEAS asutati 2011. aastal ja seda juhib Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.[2][3]
Koosseis ja ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Välisteenistuses töötab üle 4500 töötaja. Euroopa välisteenistust juhib Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kuigi igapäevase asjaajamise eest vastutab organisatsioonis peamiselt Euroopa Liidu välisteenistuse peasekretär, kelleks on Stefano Sannino. Nii peamaja kui ka välisesindused toetavad oma tööga Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat liidu välis- ja julgeolekupoliitika korraldamisel ning teevad koostööd ELi riikide, ÜRO ja teiste juhtivate osalejate diplomaatiliste teenistustega. Euroopa välisteenistus koosneb:[2]
- Brüsselis töötavad asjatundjad, kelle on kohapeale lähetanud Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu riikide diplomaatilised teenistused
- Euroopa Liidu saatkonnad ehk delegatsioonid, mida juhivad Euroopa Liidu suursaadikud
Kõrge esindaja on lisaks välisteenistuse juhi positsioonile ka Euroopa Komisjoni asepresident. Ta koordineerib Euroopa Komisjoni tööd välisteenistusega välissuhete valdkonnas ning juhatab kohtumisi, kus osalevad ELi välis-, kaitse- ja arenguministrid. Igapäevatööd peakorteris juhib peasekretär, keda toetavad tööülesannete täitmisel asepeasekretärid. Peahoones on kuus suurt osakonda, mis on jaotatud maailmajagude järgi: Aafrika, Ameerika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Euroopa, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Põhja-Ameerika. Lisaks sellele on üks välisteenistuse osakond pühendatud ülemaailmse tegevuskava ja mitmepoolsete suhete arendamisele ja teine kriisiohje haldamiseks.[3]
Väljaspool oma piire on Euroopa Liidul paljudes riikides esindused ehk Euroopa Liidu delegatsioonid, Euroopa Liidu eriesindajad ja Euroopa Liidu missioonid, mida kõige välisteenistus haldab. Delegatsioone on kokku 140 ja nende ülesandeks on laiendada koostööd sihtriigiga, arendada välissuhteid ja esindada ühtset Euroopa Liidu välispoliitikat kohapeal. Delegatsioonid teevad koostööd ka Euroopa Liidu liikmesriikide kohalike saatkondadega.[4] Eriesindajad edendavad Euroopa Liidu huve riikides ja regioonides, mis on vajanud kriiside tõttu erilist tähelepanu.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1992. aastal Maastrichti lepinguga otsustasid Euroopa Liidu liikmesriigid rajada kogu liidu peale ühise välis- ja julgeolekupoliitika. 1999. aasta Amsterdami lepinguga loodi Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Esimeseks kõrgeks esindajaks määrati Javier Solana. Esindaja positsioonist üksi jäi aga väheks ja Lissaboni lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid 13. detsembril 2007 kokku vajaduses rajada Euroopa välisteenus. Lissaboni leping täpsustas ka välisasjade esindaja täpsemat positsiooni, ning kui 2009. aastal sai kõrgeks esindajaks Catherine Ashton, liikus välisteenistuse loomine kiiresti edasi. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas rajada Euroopa välisteenistuse 26. juulil 2010 Ashtoni ettepanekul. Euroopa Parlament kiitis organisatsiooni rajamise suure hääleenamusega heaks ning ametlikult hakkas EEAS tööle 1. jaanuaril 2011. Lisaks Ashtonile on välisteenistust juhtinud veel aastatel 2014-2019 Federica Mogherini. Alates 1. detsembrist 2019 on Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.[3]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Annual Activity Report 2020" (PDF). European Union External Action. 23.06.2021.
- ↑ 2,0 2,1 "Euroopa välisteenistus (EEAS)". Euroopa Liit. Vaadatud 11.06.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Creation of the European External Action Service". European Union External Action. 19.08.2021. Vaadatud 11.06.2022.
- ↑ "Who we are: Delegation of the European Union to Pakistan". Delegation of the European Union to Pakistan. 28.07.2021. Vaadatud 11.06.2022.