Karl Lembit Sibul

Karl Lembit Sibul (9. jaanuar 1916 Viluste – 22. aprill 1997 Hagen) eesti muusik, rahvalaulude koguja, pedagoog, dirigent, orkestrijuht.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Sibula talus Viluste külas Võrumaal. Lõpetas Viluste algkooli, aastal 1937 Petseri Ühisgümnaasiumi ja aastal 1940 Kõrgema Sõjakooli.

Samal aastal sai temast ohvitser ning suunati teenima Võrus lokeerunud 201. Pioneeripataljoni. See oli valus aeg, mil EW tasapisi – läbi piinade, surmade, kannatuste – kadus ja peatselt leidsid EKV-s teeninud mehed end vägisi Eesti okupeerinud Punaarmee ridadest. Nii läks ka Karl Sibulaga.

Sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja puhkedes viidi ta oma meestega läbi Petseri Venemaale, kus osaleti lahingutes Porhovi all. Eesti väeosa andis end in corpore sakslastele vangi. Järgnes lühike sõjavangiperiood veebruarini 1942. Tagasi Eestisse, kus täiendas end mitmes sõjaväe õppelaagris. Otsis oma kohta, kuni 28. augustil 1942 loodi Eesti Leegion – astus sinna. Võttis 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadiga osa lahingutest Neveli all, olles Staf. Juhan Tuulingu juhitud SS-Rgt.43. (hiljem kandis numbrimärki 46) pioneerikompanii ülem. Veebruar-märts Teise vabadussõja lahingud Narva rindel, kus 4. märtsi 1944 õhtul sai Vepsküla all haavata. Ravi ühes Tallinna hospitalis, kust evakueeriti sügisel 1944 Saksamaale. Neuhammeris jälle koos meestega, nüüd juba 20. Eesti SS-Diviisi nime kandvas eestlaste löögirusikas. SS-Rgt.46. pioneerikompanii ülem. Osales oma meestega lahinguis Oppelni all. 10. veebruaril 1945 suunati SS-Jagdverbände „Ost“ ridadesse, mis koosnes peaasjalikult fallschirmjägeritest ja baltisakslastest. Asja teeb huvitavaks see, et need kurikuulsad ja üsna salastatud üksused kuulusid legendaarse SS-Ostubaf. Otto Skorzeny alluvusse.

Vangistus[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 1945 langes Elbe all ameeriklaste kätte vangi, oli Bad-Kreutsnachi sõjavangilaagris. Maa-alade üleminekuga Prantsuse okupatsioonitsooniks, anti vangid üle prantslastele, mis tähendas vangistust kindluse vanglas Ré saarel. 1946.aasta mais andsid prantslased ta Pariisis sunniviisiliselt üle venelastele. Järgnes vangla Brandenburgis. 4. märtsil 1947.aastal mõisteti süüdi 16. Õhudiviisi Sõjatribunali poolt § 58-1B alusel - 10 aastat. Torgau vanglast saadeti Põhja-Uurali Sverdlovski oblasti Verhoturje vangilaagrisse. Vabanes vangistusest 26. mail 1955. Muusikat õppis iseseisvalt vangilaagrites muusikutest kaasvangidelt, nt heliloojalt ja Moskva Konservatooriumi professorilt Aleksandr Veprikult (Александр Моисеевич Веприк) harmooniat, muusikateooriat, akordioni, orkestrijuhtimist.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vabanemist oli Verhoturje ja hiljem Sverdlovski Filharmoonia orkestrijuht. Tagasi Eestisse 1961. aastal. Lõpetas aastal 1968 Tartu Muusikakooli (praegu Heino Elleri nimeline) koorijuhtimise erialal (õpetaja Helgi Sirmais). Aastal 1975 Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi orkestrijuhtimise ja dirigeerimise erialal (professor Heino Rannap). Aastal 1973 asutas Karl Lembit Sibul Antsla Muusikakooli, olles aastani 1987 selle kooli direktor, akordioni-, puhkpilli- ja solfedžoõpetaja. Kogus rahvalaule. Töötas Antsla ja Vana-Antsla orkestri- ja ringijuhina. Juhatas puhkpilli-, rahvapilli- ja estraadiorkestrit, sega-, nais- ja meeskoori ning nais-ja meesansamblit.

1987. aastal emigreerus Saksamaale. Ka Saksamaal tegeles Karl Lembit Sibul eesti rahvamuusikaga. Organiseeris Hagenis külakapelli, millega käis esinemas eestlaste kogunemistel ja kokkutulekutel Kölnis, Bonnis ja muudes saksa linnades. Kapell osales XXII üldlaulupeol 1994. aastal ning andis kontserdi Tallinna Raekoja platsil.

Suri Saksamaal Hagenis. Maetud perekonna hauaplatsile Räpina Ristipalo kalmistul.