Otto Skorzeny

Allikas: Vikipeedia
Otto Skorzeny (1943)

Otto Skorzeny (12. juuni 1908 Viin6. juuli 1975 Madrid) oli Relva-SS-i ohvitser, kelle viimane auaste oli SS-Obersturmbannführer.

1941. aasta sügisel määrati ta Moskva lahingu ajal vastutama sakslaste "tehnilise üksuse" eest. See pidi hõivama Moskvas olevad tähtsad NLKP hooned, näiteks NKVD peakorteri Lubjankal, samuti kesktelegraafi, enne kui need hävitatakse. See ülesanne tühistati, kui Moskva vallutamine ebaõnnestus.

1942. aasta detsembris sai Skorzeny katjuuša šrapnelliga kuklasse haavata. Ta keeldus arstiabist, välja arvatud aspiriin, side ja klaasitäis viina, ning naasis juba mõne tunni pärast rivvi. Teda autasustati vapruse eest Rüütliristiga, kuid tema tervis halvenes, ta kannatas tugevate pea- ja kõhuvalude käes ning pidi Viini ravile minema.

Relva-SS-i eriüksuse moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skorzeny kutsuti 1943. aasta aprillis Relva-SS-i peakorterisse, kus tal paluti osaleda eriüksuse moodustamises. Riigi Julgeoleku Peaameti IV osakond (Gestapo) rajas selleks otstarbeks Oranienburgi erioperatsioonide väljaõppekeskuse. [1]

Skorzeny erioperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skorzeny aitas maha suruda 20. juuli 1944 vandenõud ja kinni võtta selles osalenuid.

Pärast sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skorzeny andis end 16. mail 1945 USA armeele vangi. Teda süüdistati Dachau kohtuprotsessil 1947 sõjakuritegudes, nimelt USA sõjaväe mundrit kandes korraldatavate diversiooniaktide ettevalmistamises. Kohtuprotsess kestis 3 nädalat. Protsessi käigus kutsus kaitse välja mitu tunnistajat liitlasvägedest, kes tunnistasid, et kandsid sõja ajal Saksa mundrit. Seepeale otsustas kohus, et vaenlase mundri kandmine ei ole sõjakuritegu. Süüdistused Punase Risti abipakkide omastamises sõjavangidelt langesid tunnistajate puudumisel ära ja Skorzeny mõisteti õigeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Otto Skorzeny. Skorzeny erimissioonid. Euroopa kõige ohtlikuma mehe mälestused. Tallinn, 2002. Lk. 25-27