Kariibi keel

Allikas: Vikipeedia

Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.[1] Kariibi keelkonda kuulub veel 20 elavat keelt lisaks kariibi keelele.[2] Kariibid elavad Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikupiirkonnas, Venezuela, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana külades jõgede ja jõesuudmete lähistel; suurem osa Venezuelas Monagase ja Anzoátegui osariikides, Orinoco jõesuudme lähistel kirdes; mõned Bolívari osariigis, Orinocost lõunas. Väga väike arv kariibe elab ka Brasiilias Prantsuse Guajaana piiri lähistel segakülades, kus räägitakse ka portugali keelt.[3][4]

Kariibi keel (karìna auran)
Kõneldakse Venezuelas, Guyanas, Surinames, Prantsuse Guajaanas, Brasiilias
Piirkonnad Venezuelas Monagase, Anzoátegui ja Bolivari osariikides. Ka Brasiilias, Prantsuse Guajaanas, Guyanas, Surinames
Kokku kõnelejaid 7358[4] - 8940[5]
Keelesugulus žee-pano-kariibi suurhõimkond
 makrokariibi hõimkond
  kariibi keelkond
     kariibi keel
Keelekoodid
ISO 639-2 car
ISO 639-3 car
Kariibide populatsiooni kaart, Lõuna-Ameerika

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõnelejate arv on hinnanguliselt 7358[4] - 8940[5]

Vastavalt elukohariigile:

  • Brasiilia – 40;
  • Prantsuse Guajaana – 2000;
  • Guyana – 2400;
  • Suriname – 1200;
  • Venezuela – 3300[5] - 4450[4]

Hinnanguliselt ei räägi pool kariibi populatsioonist enam oma keelt, kuna see asendatakse järjest enam teiste käibelolevate suurte keeltega. Ka esineb keele mandumist külades, kus kariibi keelt kasutatakse igapäevaselt, kuna kohalikes koolides on kasutusel riigikeel ning paljud noored suunduvad mittekariibi linnadesse edasisteks õpinguteks. [6]

Prantsuse Guajaanas välja antav ajaleht Oka Mag’ kajastab indiaanlaste, eriti kariibide tegevust prantsuse keeles, kuid sisaldab igas väljaandes ka ühte artiklit kariibi keeles. Kuni 2009. aastani anti Yanamale koolis Prantsuse Guajaanas kakskeelseid kultuuritunde – prantsuse ja kariibi keeles.[7]

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keelel on neli murret: Venezuela, Guyana, Lääne-Suriname, Ida-Suriname ja Prantsuse Guajaana murre.[2]

Diferentseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keeles esineb sisemist eristumist tänu asjaolule, et kariibid asustavad väga laia piirkonda. Osaliselt tuleneb see variatsioon kontaktist eri riigikeeltega, mis põhjustavad erinevate sõnade laenamist kariibi keelde: Prantsuse Guajaanas leidub prantsuse keelest pärinevaid laensõnu, hollandi või suriname keelest Surinames, inglise keelest Guyanas ning hispaania keelest Venezuelas; tõenäoliselt ka portugali keelest Brasiilias. Erinevuste teine põhjus on asjaolu, et kariibi külad on üksteisest nii kaugel, et nad ei suuda omavahel ühendust pidada.[8]

Põhiarvsõnade süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keele põhiarvsõnade süsteemi aluseks on etümoloogiliselt võetud käed ja varbad. Arvsõna ainatone „5“ on liitsõna sõnadest aina „käsi“ ning atone „ühel küljel;“ ainapatoro „10“ on liitsõna sõnadest aina „käsi“ ning opatoro „mõlemal küljel.“ [9]

  1. òwin
  2. oko
  3. oruwa
  4. okupàen
  5. ainatone
  6. òwin-tòima
  7. oko-tòima
  8. oruwa-tòima
  9. okupàen-tòima
  10. ainapatoro [9]

Foneetika ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keeles on eristatavad järgmised foneemid: [10]

  • vabad foneemid (või vokaalid): /i/ /i/ /u/ /e/ /a/ /o/
  • seotud foneemid (või konsonandid): /p/ /t/ /k/ /s/ /m/ /n/ /r/ /w/ /j/

Antud foneemidele viitavad sümbolid on võrdväärsed IPA[11] sümbolitega, mis osutavad nende põhihääldusele; kokku 15 foneemi.[10]

Kariibi foneemid esinevad silpides järgmise valemi järgi:

  • (K) V(V) (K)

kus V tähendab vokaali, K konsonanti ning ümarsulud viitavad valikulisusele. Kõik konsonandid võivad esineda kõikide vokaalide ees nii sõna alguses kui keskel; erandlikuks sõnaks on kombinatsioon /ji/, mida ei esine.[12]

Kariibi foneemide hääldus ning nende allofoonilised variatsioonid on kokkuvõtlikult välja toodud järgmises tabelis, kuhu on lisatud ka nasaalsed ja klusiilsed kooda foneemid /N/ ja /Q/. Rõhule on viidatud allajoonimisega.[13]

Foneem IPA Keskkond Näide
/i/ ...[i] #_./KV/, rõhuta /ipoko/ [pioʔko] ‘selle kohta’
[i] enne /r/ või paus /paira/ [paiɾa] ‘tummipuu’
[i ... i] igalpool mujal /ipoQko/ [ipiohko] ‘löö teda!’
/i/ [-] #_. rõhuta /isipiri/ [siʔpiɾi] ‘minu võrk’
[i] või [-] /m/_# /wajami/ [wajam(i)] ‘kilpkonn’
[i] igalpool mujal /iQme/ [iʔme] ‘minu laps’
/u/ [u] või [-] /m/_# /wajamu/ [wajam(u)]‘kilpkonn’
[u] igalpool mujal /juju/ [juju] ‘mädavill’
/e/ [e] /wewe/ [wewe] ‘puu’
/a/ [a] /nana/ [nana] ‘ananass’
/o/ [o] /nono/ [nono] ‘maa’
/p/ silbi lõpus nagu /Q/
[ʔp] pärast rõhulist /V/ /pipi/ [piʔpi] ‘vanaema’
[hp] pärast rõhulist /VV/ /waipo/ [waihpio] ‘heaolu’
[b] pärast rõhulist /KV/ või /N/ /sapera/ [sabeɾa] ‘tass’
/kuNpo/ [kumbo] ‘hiir’
[p] igalpool mujal /apori/ [apoɽi] ‘tema käsi’
/t/ silbi lõpus nagu /Q/
[ʔt] pärast rõhulist /V/ /tata/ [taʔta] ‘emme’
[ht] pärast rõhulist /VV/ /auto/ [auhto] ‘maja’
[d] pärast rõhulist /KV/ või /N/ /kataru/ [kadaɽu] ‘kilpkonn’
/moNto/ [mondo] ‘kingitus’
[t] igalpool mujal /atori/ [atoɽi] ‘selle auk’
/k/ silbi lõpus nagu /Q/
[ʔk] pärast rõhulist /V/ /koko/ [koʔko] ‘öö’
[hk] pärast rõhulist /VV/ /aiko/ [aihkio] ‘ole!’
[g] pärast rõhulist /KV/ või /N/ /pakira/ [pagiɾa] ‘pekaar’
/oNkai/ [oŋgai] ‘kamm’
[k] igalpool mujal /koQko/ [kohko] ‘kookospähkel’
/Q/ [ʔ] enne helilist /K/ /naQna/ [naʔna] ‘meie’
[h] enne helitut /K/ /naQka/ [nahka] ‘ilmselt’
/s/ [s] /sasa/ [sasa] ‘iha’
[ʃ] /i/ kõrval /simo/ [ʃimio] ‘liaan’
/pisu/ [piʃiu] ‘putukas’
/m/ silbi lõpus nagu /N/
[m] igalpool mujal /merema/ [meɾema] ‘käik, hoop’
/n/ silbi lõpus nagu /N/
[n] igalpool mujal /nana/ [nana] ‘ananass’
/N/ [m] enne /p/ iroNpo/ [iɾombo] ‘ja siis’
[n] enne /t/ /moNto/ [mondo] ‘kingitus’
[ŋ] või [˜] igalpool mujal /oNkaikoN/ [oŋgaigiõ] ‘kammid’
/r/ [ɾ] pärast /i e/ /paira/ [paiɾa] ‘tummipuu’
[ɽ] igalpool mujal /ruQme/ [ɽuʔme] ‘nõrk’
/w/ [w] wewe/ [wewe] ‘puu’
/j/ [j] /jaja/ [jaja] ‘(vanem) vend’

Rõhutades võib kõiki vokaale hääldada veidi pikemalt ja kõrgema tooniga. Suriname kariibi puhul säilitab ainult /i/ oma häälduse kuni konsonandi või konsonantühendi lõpu häälduseni, mis foneemiliselt sellele järgneb; Venezuela kariibi dialektis näitavad ka teised kõrged vokaalid (/i/ ja /u/) sellist progressiivsust.[14]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keeles on kasutusel SOV või OVS sõnajärg. Negatiivsust väljendatakse koopula „olema“ abiga ning adverbiaalse verbiga: auwa’pa sisuline tõlge “ma ei naera“ sõnasõnaline tõlge on “(mittenaerma) (mina olen).”[7]

Kariibi keeles on kaheksa sõnaliiki, mida võib lühidalt karakteriseerida järgnevalt: [15]

Sõnaliik Tähenduse tüüp Näide
Pronoomenid Kõnelusse kaasatud entiteet awu „mina“
Substantiivid Entiteet auto „maja“
Adjektiivid Omadus tapire „punane“
Verbid Protsess uwa „tantsima“
Postpositsioonid Suhe ta „sees“
Partiklid (Kompleksne) asjaolu rapa „uuesti“
Numeraalid Kvantiteet oko „kaks“
Interjektsioonid Hüüatus akaja „aih!“

Neist üksustest on seotud üksnes partikli üksus – saab esineda vaid järgnedes teisele, vabale sõnaüksusele – ning mõned verbi üksused.[16]

Pronoomenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks esimese, teise ja kolmanda isiku jaoks (awu, amoro, mòko) (mina, sina, tema) esinevad pronoomenid ka esimese ja teise isiku kombinatsioonis (kỳko) (meie: mina + sina) ning esimese ja kolmanda isiku kombinatsioonis (nàna) (meie: mina + tema). Samadele isikutele võib viidata ka noomenites ja verbides esinevate prefiksitega y-, a-, i-, ky-, ty-. Nende hulgast erineb teistest prefiks ty- selle poolest, et ta on alati anafoorne, viidates alati kas kolmandale isikule või esimese ja kolmanda isiku kombinatsioonile otsesõnu osutatud pronoomeni nàna poolt.[17]

Substantiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Substantiividel on genitiivne vorm, mida tavaliselt märgitakse sufiksiga –ry; omajale osutatakse pronominaalse prefiksi, sõna või fraasiga, mis eelneb substantiivi omastavale vormile. Väikest gruppi sõnu, mida kutsutakse „adjektiivseteks substantiivideks“ võib liigitada mõnede semantiliste omaduste poolest adjektiivide hulka, kuid nende formaalsete omaduste baasil loetakse nad substantiivideks.[17]

Adjektiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adjektiive oma põhivormis võib kasutada määrsõnadena; tuletatud vormi (tavaliselt tuletatud lisades põhivormile sufiksi –no) kasutatakse noomeni modifitseerimiseks. Nii põhi- kui ka tuletatud vormile võib lisada pluurali sufiksi; põhivormile -ine ning tuletatud vormile -kon.[17]

Verbikategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Verbid võib jagada kolme kategooriasse: transitiivseteks (ehk sihilisteks), intransitiivseteks (ehk sihituteks) ning pooltransitiivseteks verbideks (kombineeruvad refleksiivsete prefiksitega). Pronominaalsed prefiksid, mida võib kombineerida verbidega, näitavad ära, millisesse kategooriasse verb kuulub. Transitiivsed verbid võivad kombineeruda üheksa pronominaalse prefiksiga: kolm aktiivset prefiksit (si- „mina,“ mi- „sina,“ ja kysi- „sina ja mina“), kolm passiivset prefiksit (y- „mina,“ a- „sina,“ ky- „sina ja mina“) ja kolm refleksiivset prefiksit (w- „mina,“ m- „sina,“ kyt- „sina ja mina“). Intransitiivsed verbid võivad kombineeruda ainult pronominaalsete prefiksitega, mida kutsutakse „passiivseteks“ kui neid kombineerida transitiivse verbiga (selle fakti alusel võib väita, et kariibi pronominaalne prefiks kuulub ergatiivsesse süsteemi). Väike grupp pooltransitiivseid verbe, millel on intransitiivne tähendus (nagu ka intransitiivsetel verbidel), võivad kombineeruda ainult refleksiivsete prefiksitega. Intransitiivseid verbe võib teha transitiivseks lisades neile transitiviseeriva sufiksi -nopy või –ka. Transitiivsed verbid võivad saada kausatiivse tähenduse, kui neile lisada kausatiivne sufiks -po.[17]

Postpositsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postpositsioonid võivad esineda adverbilises põhivormis (just nagu adjektiivid) ning adnominaalses vormis, mis on tuletatud põhivormist, lisades sufiksi -no. Ka pluraalsufiksid on samad nii adjektiivides kui postpositsioonides: -ine esineb põhivormis ja -kon tuletatud vormis.[17]

Partiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partiklid on käändumatud adverbid, mis ei esine iseseisvalt lause alguses aga on lause esimese sõna või fraasi järel.[17]

Numeraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numeraalid võivad esineda just nagu adjektiivid ja postpositsioonid adverbiaalses põhivormis, adnominaalses vormis, mis tuletatakse põhivormist tavaliselt lisades sufiksi -no. Adverbiaalne vorm ei kombineeru pluurali sufiksiga, kuid adnominaalne vorm numeraalist võib esineda koos sama pluurali sufiksiga kui adjektiivide ja postpositsioonide adnominaalne vorm: -kon. Omandivormi, mis saadakse lisades sufiks -ry adnominaalsele vormile, kasutatakse seal, kus inglise keeles kasutatakse järgarvu (’number three of them’ ehk kolmas (’the third one’)).[17]

Interjektsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Interjektsioonid võib jagada kolme kategooriasse: vokatiivid, onomatopoeetilised sõnad ja teised interjektsioonid. Vokatiivide hulka kuulub grupp sõnu, mis määravad sugulussuhteid, mida kasutatakse palju, kuna kariibid kõnetavad üksteist mitte isiku päris nime mainimisega vaid terminiga, mis väljendab rääkija ja kuulaja vahelist (sugulus-) suhet.[17]

Transpositsioon ehk sõnaliigi muutumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keeles esineb kolme tüüpi transpositsiooni: nominalisatsioon, adjektivisatsioon ja verbalisatsioon. Nominalisatsioon võib olla verbi või adjektiivi transpositsioon, mida moodustatakse vastavalt sufiksatsioonil või kasutades adnominaalset vormi substantiivina. Adjektivisatsioon võib olla transpositsioon substantiivist, verbist või numeraalist, mis moodustub sufiksatsioonil. Sufiksatsioonil moodustub ka verbalisatsioon, mis on transpositsioon substantiivist.[18]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnev tekst on kariibi keele Venezuela dialektist koos transkriptsiooniga ortograafiale, mida on kasutatud Hendrik Courtz „A Carib grammar and dictionary“ raamatus: [19]

Kariibi keel, Venezuela dialekt Transkriptsioon
Na’na taamuru nükaano: Aamu
voorupuaarü taürüanta, kari’ñame
yayyü eneepoda. Na’na anuttajkaja
yayyütaaroma tüwaarükon
tüshiññarükkon, tüwaarerükkon
iyyomeero tunuuputüürükon
.
Nàna tamuru kynkanon: Amu
worupary tauran ta, karìna me
iwairy enepojan. Nàna anutàkàpa
iwairy taro man tuwarykon,
tysinarykon, tywarerykon
iro me ro tynuputyrykon.

Tõlge: Meie vanaisa ütleb: kui keegi räägib tema enda keeles, siis ta näitab, et ta on kariib. Ei ole vältimatu, et me kaotame oma viisi tantsimiseks, meie muusika, laulud ja teadmised.

Kasutatav kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi keeles on kasutusel häälikkiri, mis põhineb ladina tähestikul.[4]

Keele ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibid pärinevad Roraima regioonist (Brasiilias ja Venezuelas), kuigi kui 16. sajandil leidsid aset esimesed kontaktid eurooplastega, asustasid nad juba ka rannikupiirkondi. Kolonisatsiooni algusest peale tõmbasid kariibid mitmete kroonikute ja misjonäride tähelepanu, kes lõid nende keelele grammatikaid, leksikone ja katekismuseid. Kariibi keel on mänginud tähtsat rolli Kariibi keelkonna keelte geneetilises klassifikatsioonis; ortograafilised reeglid erinevad riigiti, kuna kariibi keelt räägitakse väga suurel maa-alal erinevate kohalike riigikeelte kõrval.[20]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi-inglise-kariibi online sõnastik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/knab/lgv/gpcc.htm kasutatud oktoober 2013
  2. 2,0 2,1 Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 5
  3. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 1
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 http://www.ethnologue.com/language/car kasutatud oktoober 2013
  5. 5,0 5,1 5,2 http://www10.gencat.cat/pres_casa_llengues/AppJava/frontend/llengues_detall.jsp?id=247&idioma=5 kasutatud oktoober 2013
  6. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 2
  7. 7,0 7,1 http://www.sorosoro.org/en/kalina kasutatud oktoober 2013
  8. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 6
  9. 9,0 9,1 Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 107
  10. 10,0 10,1 Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 22
  11. http://www.omniglot.com/writing/ipa.htm kasutatud oktoober 2013
  12. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 23
  13. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 31-32
  14. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 32
  15. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 51-52
  16. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 137
  17. 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 17,6 17,7 Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 503-505
  18. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 505
  19. Courtz, H. (2008) A Carib grammar and dictionary. Magoria Books, Toronto. Lk 7-8
  20. http://www10.gencat.cat/pres_casa_llengues/AppJava/frontend/llengues_detall.jsp?id=247&idioma=5