Jacques Brel

Allikas: Vikipeedia
Jacques Brel (1955)

Jacques Romain Georges Brel (8. aprill 1929 Brüssel9. oktoober 1978 Pariisi eeslinnas Bobignys) oli Belgia šansoonilaulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja. Ta on põhiliselt kuulus oma lauluhääle, poeetiliste laulutekstide ja temperamentse esitusviisi poolest.

Brel sündis Brüsselis Schaerbeekis prantsuse keelt kõneleva flaami päritolu pere teise lapsena. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle isa kartongivabrikus. 1950. aastal abiellus Brel Thérèse Michielseniga, kellega tal oli kolm tütart: Chantal, France ja Isabelle.

1952 hakkas ta laule kirjutama ja hiljem ka esitama. 1953 läks Brel Pariisi, kuhu jäi kauaks ajaks. Breli tõsine olek ja lihtsad, idealistlikud laulud ei toonud talle algul kuulsust. Publiku poolehoid saabus alles kuuekümnendate alguses tänu laulule "Ne me quitte pas" ja esinemisele kontserdisaalis "Olympia", kus oli alanud ka Édith Piafi tähetee. Brel muutus oma lauludes irooniliseks ja ühiskonnakriitiliseks, laulutekstid muutusid üha poeetilisemateks ja keerulisemateks.

1968. aastal tõlkis Brel prantsuse keelde muusikali "Mees La Manchast" ja esines selles Don Quijote osas.

1973. aastal diagnoositi Brelil kopsuvähk. Oma viiamsed eluaastad veetis ta reisides, ostes endale laeva, 19 meetri pikkuse ja 42 t veeväljasurvega purjejahi "Askoy II", ja õppides lenduriks. Ta kolis Markiisisaartele, mis asuvad tänapäeva Prantsuse Polüneesias, aga troopikakliima ei mõjunud tema tervisele hästi. Samuti soodustas tema haigust suitsetamine.

Brel suri 1978 Pariisi äärelinnas Bobignys. Ta on maetud Hiva Oa saarele maalikunstniku Paul Gauguini kõrvale.

Tema laule on müüdud üle maailma 25 miljonit ja ta on Belgia läbi aegade edukuselt kolmas esineja. Teda edestavad Salvatore Adamo 90–100 miljoni ja Frédéric François 40 miljoni müüdud eksemplariga.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stuudioalbumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1954 Grand Jacques
  • 1957 Quand On n'a Que l'Amour
  • 1958 Au Printemps
  • 1959 La Valse à Mille Temps
  • 1961 Marieke
  • 1962 Les Bourgeois
  • 1964 Les Bonbons
  • 1966 Ces Gens-Là
  • 1967 Jacques Brel '67
  • 1968 J'arrive
  • 1968 L'Homme de la Mancha
  • 1972 Ne Me Quitte Pas
  • 1977 Les Marquises

Kontsertalbumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1962 Enregistrement Public à l'Olympia 1961
  • 1964 Enregistrement Public à l'Olympia 1964

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitleja ja lavastajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitlejana[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1956 La Grande Peur de Monsieur Clément (režissöör Paul Diebens)
  • 1967 Les Risques du Métier (režissöör André Cayatte)
  • 1969 Mon Oncle Benjamin (režissöör Edouard Molinaro)
  • 1969 La Bande à Bonnot (režissöör Philippe Fourastié)
  • 1971 Les Assassins de l'Ordre (režissöör Marcel Carné)
  • 1971 Mont-Dragon (režissöör Jean Valère)
  • 1972 L'Aventure, c'est l'Aventure (režissöör Claude Lelouch)
  • 1972 Le Bar de la Fourche (režissöör Alain Levent)
  • 1973 L'Emmerdeur (režissöör Edouard Molinaro)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]