Jaan Sootak
Jaan Sootak (sündinud 16. juulil 1948 Tallinnas [1]) on eesti õigusteadlane, õppejõud ja Riigikohtu nõunik.
Tema peamine uurimisvaldkond on karistusõigus ja kriminaalpoliitika. [2]
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Sootak lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ning kaitses 1980. aastal õigusteaduse kandidaadikraadi Moskva Juriidilises Kaugõppeinstituudis teemal "Abikaasade konfliktide pinnalt toime pandud kuriteod". [2]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Sootak töötas aastatel 1971–1974 Eesti NSV Prokuratuuris Eesti NSV peaprokuröri Karl Kimmeli abina. 1974–1982 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri vanemõpetaja ning 1982–1992 sealsamas dotsent.
1992. aastast on ta Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor ja 1994. aastast Riigikohtu nõunik.
Sootak oli 2003–2007 Tartu Ülikooli eetikakeskuse abijuhataja, 2006–2015 karistusõiguse õppetooli juhataja ning 2016–2019 karistusõiguse osakonna juhataja. [2]
2020. aasta 1. septembrist on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk [2]
- 2008 Tartu Ülikooli medal[3]
- 2018 Tartu Ülikooli aumärk [4][5]
- 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"[6]
- 2020 Justiitsministeeriumi tunnustusauhind "Õiguse eest seisja" märkimisväärse panuse eest Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse [7]
Teadusorganisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Sootak oli aastatel 1992–2014 Riikliku Kriminaalpreventsiooninõukogu ja 1998–2005 Eesti Bioeetika Nõukogu liige. Alates 1997. aastast on ta rahvusvaheliste organisatsioonide Association Internationale de Droit Penal ja Gesellschaft für Rechtsvergleichung liige.
1998. aastast on Sootak ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige, Eesti Õigusfilosoofia Seltsi asutajaliige ning Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi asutajaliige. [2]
Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Temalt on ilmunud teaduspublikatsioone eesti, saksa, inglise, prantsuse ja vene keeles, aga ka õpikuid ja populaarteaduslikke käsitlusi. Paljud publikatsioonid käsitlevad Eesti karistusõigusreformi aluseid.
Ta on näiteks raamatute "Varavastased süüteod", "Isikuvastased süüteod", "Kriminaaltäitevõigus" (koos Priit Pikamäega), "Majanduskriminaalõigus", "Veretasust kriminaalteraapiani", "Karistusõiguse alused" ja "Kriminaalpoliitika" autor. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande koostaja ja autor (koos P. Pikamäega) [8] 2009. aastal ilmus tema eestikeelsete artiklite kogumik "Kuri karjas" kirjastuse Ilmamaa väljaantavas sarjas "Eesti mõttelugu".
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Sootak on olnud abielus ajakirjanik Varje Sootakiga. Neil on tütar Astri ja poeg Indrek (kirjanik Indrek Hargla).
Jaan Sootak on abielus õigusajaloolase Marju Luts-Sootakiga. Neil on kaks last.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Juridica International: Sootak, Jaan". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2016. Vaadatud 10. novembril 2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Eesti Teadusinfosüsteem. Jaan Sootak".
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ Universitas Tartuensis, oktoober 2018.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ "Justiitsminister andis üle „Õiguse eest seisja" tunnustusauhinnad". Justiitsministeerium. 8. oktoober 2020. Vaadatud 10. november 2020.
- ↑ "Krisostomus. Autor: Jaan Sootak". Vaadatud 10. oktoober 2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaan Sootak Eesti Teadusinfosüsteemis
