J. K. Rowling

Allikas: Vikipeedia
Jk-rowling-crop.JPG

J. K. Rowling (kodanikunimega Joanne Rowling; sündinud 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal) on inglise kirjanik. J. K. Rowling on populaarse raamatusarja "Harry Potter" looja. Teda loetakse üheks rikkamaks kirjanikuks.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joanne Rowling sündis Peter James Rowlingu ja Anne Rowlingu tütrena 31. juulil 1965. aastal Inglismaal Yate’i väikelinnas. 28. juunil 1967 sündis perre teine tütar Dianne, Joanne oli siis 23-kuune. Kui Rowling oli 4-aastane, kolis perekond elama lähedalasuvasse Winterbourne’i külasse. Ta hakkas käima St Michael’si põhikoolis. Kooli vanemaealine direktor Alfred Dunn olevat olnud inspiratsiooniks raamatu „Harry Potter“ tegelase Albus Dumbledore'i loomisel.

Kui Joanne oli üheksa-aastane, kolis Rowlingute pere taas, seekord Tutshilli külasse. Varases teismeeas sai Rowling oma vanatädilt kingiks väga vana eksemplari Jessica Mitfordi autobiograafiast „Hons and rebels“. Mitfordist sai Joanne’i eeskuju ja noor tüdruk luges läbi kõik tema raamatud. Rowling hakkas õppima Wyedeani koolis ja omandas hiljem sealsamas ka keskhariduse. Ta on öelnud, et „Harry Potteri“ tegelaskuju Hermione on karikatuur Rowlingust endast 11-aastasena.

Rowling omandas humanitaarteaduste bakalaureusekraadi Exeteri Ülikoolis. Pärast aastast õppimist Pariisis kolis ta Londonisse, kus asus tööle Amnesty Internationalis uurija ja kakskeelse sekretärina. 1990. aastal juhtus Rowling ManchesteriLondoni rongireisile, mis aga neli tundi edasi lükati. Oodates tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Claphami teede ühenduskohani jõudes alustas ta kohe idee kirjapanemisega. Sama aasta detsembris suri Joanne’i ema Anne Rowling. See mõjutas ka raamatut – „Harry Potteri“ esimeses osas tutvustas Rowling Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.

Seejärel kolis J. K. Rowling Portugali Porto linna, kus asus tööle inglise keele õpetajana. 1992. aasta 16. oktoobril abiellus ta portugali telereporteri Jorge Arantesega. 27. juulil 1993 sündis neil tütar Jessica, kes sai oma nime Jessica Mitfordi järgi. Jorge ja Joanne lahutasid sama aasta novembris. Detsembris kolis Joanne tütrega Šotimaale Edinburghi, et olla lähedal oma õele Dianne’ile. Sel ajal diagnoositi Rowlingul võimaliku enesetapuohuga kliiniline depressioon. Depressiooni all kannatamine inspireeris Rowlingut looma dementorid, hingeta olendid „Harry Potteris“.

Pärast Jessica sündi ja lahutust Jorge Arantesest jättis Rowling õpetajatöö Portugalis. Et õpetada Šotimaal, pidi ta läbima aastapikkuse õpetajakursuse. Rowling alustas kursust 1995. aasta augustis, kui oli lõpetanud oma esimese romaani ning elatus ainult sotsiaaltoetusest. Tal oli tavaks kirjutada kohvikutes, eriti tihti külastas ta Nicholsoni kohvikut, kui suutis Jessica magama panna.

Läbimurre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanal trükimasinal kirjutatud „Harry Potteri ja tarkade kivi“ käsikiri valmis 1995. aastaks. Kirjastaja otsingul nõustusid Rowlingut esindama agendid Christopher Little'i kirjastusagentuurist. Raamatut pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kuid kõik keeldusid. Aasta hiljem näidati Rowlingule lõpuks rohelist tuld, kui Londonis asuva väikese Bloomsbury kirjastuse toimetaja Barry Cunningham otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury juhi 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele esimene peatükk lugeda anti ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli raamatu avaldamisega nõustunud, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest võimalus lasteraamatute pealt teenida oli väike. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide Nõukogult 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. Järgmisel kevadel toimus Ameerika Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis kirjastus Scholastic, Inc 105 000 naela suuruse pakkumisega.

1997. aastal võitis raamat esimese auhinna – Nestlé Smartiesi raamatuauhinna, järgmise aasta veebruaris Briti raamatuauhinna lasteraamatute kategoorias.

Raamatu järg „Harry Potter ja saladuste kamber“ avaldati 1998. aasta juulis, kolmas osa „Harry Potter ja Azkabani vang“ 8. juulil 1999. aastal ja neljas osa „Harry Potter ja tulepeeker“ 8. juulil 2000. aastal. „Harry Potter ja Fööniksi ordu“ ilmus 21. juulil 2003. aastal, „Harry Potter ja segavereline prints“ 16. juulil 2005. aastal ja viimane osa „Harry Potter ja surma vägised“ 21. detsembril 2006. aastal.

Aastal 2007 ilmus „Bard Beedle'i lood".

Harry Potteri filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praeguseks on raamatuseeriast valminud kaheksa filmi. Harry Potteri tegelaskuju mängis noor inglise näitleja Daniel Radcliffe. Harry sõpru Hermionet ja Roni kehastavad Emma Watson ja Rupert Grint.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. juunil 2014 annetas Rowling miljon naela Šotimaa iseseisvumise vastasele kampaaniale. Rowlingu sõnul oleks Šotimaa iseseisvaks riigiks kuulutamine suur viga.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Severin Carrell ja Libby Brooks. JK Rowling donates £1m to Scotland's anti-independence campaign. The Guardian. 11.06.2014.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]