Jørgen Moe

Allikas: Vikipeedia
Jørgen Engebretsen Moe

Jørgen Engebretsen Moe (22. aprill 181327. märts 1882) oli Norra vaimulik ja kirjanik. Ta on tuntud eelkõige kogumiku "Norra muinasjutud" (Norske Folkeeventyr) järgi, mille ta andis välja koos Peter Christen Asbjørnseniga.

Moe ja Asbjørnsen tegid ära suure töö; lisaks norra muinasjuttude kogumisele ning nende toimetamisele aitasid nad kaasa ka norra keele arengule. "Norske Folkeeventyri" stiil mõjutas oluliselt bokmål'i arengut.

Moe sündis rikka haritud farmeri pojana Mo farmis Ringerike vallas Holes. Ta kohtus Peter Asbjørnseniga 13–14-aastasena ning üsna pea avastasid nad ühise huvi folkloori vastu.

Alates aastast 1841 veetis Moe peaaegu iga suve Lõuna-Norras ringi rännates ning folkloori kogudes. Ta õppis teoloogiat praeguses Oslo ülikoolis[1] ja 1845. aastal määrati ta teoloogiaprofessoriks Norra Sõjaväeakadeemias.

Alates aastast 1853 oli ta kümme aastat vaimulik Sigdali vallas. Moe esimene kogudus inspireeris teda looma mitmeid nüüdseks tuntud luuletusi ("Den gamle Mester", "Sæterjentens Søndag"). Aastal 1863 kolis ta Drammenisse ning sai Bragernesi koguduse vaimulikuks, aastal 1870 kolis ta Vestre Akerisse Kristiania ehk nüüdse Oslo lähedal. Aastal 1875 sai temast piiskop Agderi piiskopkonnas Kristiansandis. Moe oli väga armastatud piiskop ning tal oli oma kaasaegsetele suur mõju.

Jaanuaris 1882 lahkus ta piiskopi ametist kehva tervise tõttu ning suri sama aasta 27. märtsil.

Moe arvas, et kirjutamine peaks olema "objektiivne", et jutustusest puuduksid ego mõjutused. Siiski püüdis ta rajada ja säilitada oma töödes kirjanduslikku esteetikat. Moe avaldas ka proosalugusid lastele, näiteks "I Brønden og i Tjernet" ('Kaevus ja mägijärves', 1851) ja "En liden Julegave" ('Väike jõulukingitus', 1860).

Asbjørnseni ja Moe koostöö puhul oli tavaline, et teksti jõulisus oli pärit Asbjørnsenilt ning nii-öelda sarm Moelt, samas muutus pikaaegse koostöö tulemusena nende kirjanduslik väljendus ülimalt sarnaseks.

Moe poeg Moltke jätkas isa tööd folkloori ja muinasjuttude alal ning temast sai esimene professor sellel erialal nüüdses Oslo Ülikoolis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]