Isobuteen

Allikas: Vikipeedia
Isobuteeni molekuli mudel

Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C=CH2 on küllastamata süsivesinik (isoolefiin), mis omab suurt tähtsust keemiatööstuses. Standardtingimustel on isobuteen värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on −6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.

Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500–600 ºC juures. Naftatöötlemise gaasilistest produktidest saab isobuteeni eraldada reaktsioonil väävelhappega. Seda võib saada ka isobutanooli dehüdrateerimisel.

Happeliste katalüsaatorite juuresolekul astub isobuteen kergesti elektrofiilse liitumise reaktsioonidesse, millest tööstuslikult on olulisemad polümerisatsioon (ka kopolümerisatsioon) ja alküülimine (aromaatsete ühenditega, alkaanidega, alkeenidega, alkoholidega ja teiste ühenditega).

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiatööstuses kasutatakse isobuteeni mitmesuguste produktide saamiseks. Näiteks reaktsioonil metanooli või etanooliga saadakse bensiini lisanditena kasutatavad metüültertsiaalbutüüleeter (MTBE) või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]