Internetisotsioloogia

Allikas: Vikipeedia

Interneti sotsioloogia kätkeb endas sotsioloogilise teooria ja metoodika rakendamist Internetile kui informatsiooni- ja kommunikatsiooniallikale. Sotsioloogid on mures tehnoloogia mõju pärast ühiskonnale; uued sotsiaalvõrgustikud, virtuaalsed kommuunid ja esile kerkinud suhtluskanalid, samuti küberkuritegevusega seotud probleemid.

Internet on infoleviku läbimurretest uusim ja pakub sotsioloogidele mitmel viisil huvi: tööriistana uurimustöödes (näiteks asendatakse paberküsimustikud virtuaalsetega), diskussiooniplatvormina, lisaks uurimustööde teemana. Interneti sotsioloogi puudutab oma kitsamas käsitluses virtuaalsete kommuunide analüüsi, organisatsioonilisi muutusi, mille käivitajaks on uued meediumid nagu Internet, ja ühiskonna üleminekut tööstusühiskonnast infoühiskonda. Virtuaalkommuune on võimalik statistiliselt uurida läbi sotsiaalvõrgustike analüüsi ja tulemusi samal ajal kvalitatiivselt tõlgendada, näiteks läbi virtuaalse etnograafia. Sotsiaalseid muutusi saab uurida läbi statistilise demograafia või uurides kirjutiste sümbolite muutusi virtuaalsetes keskkondades.

Fenomeni esiletõus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internet on suhteliselt uus nähtus. Robert Darnton kirjutas, et Internet on revolutsiooniline muutus, mis "leidis aset eile või üleeile, olenevalt sellest kuidas mõõta"[1] Internet kasvas välja ARPANETist aastal 1969; nime 'Internet' võeti kasutusele 1974. aastal. Ülemaailmne veeb (WWW) kujundati 1990ndate keskel, kui graafilised kasutajaliidesed ja teenused nagu e-mail muutusid populaarseks ja jõudsid järjest laiemate massideni, sealhulgas äriettevõteteni.[1][2] Internet Explorer väljastati aastal 1995, Netscape aasta varem. Google asutati 1998.[1][2] ja Vikipeedia 2001. aastal, Facebook, MySpace, ja YouTube 2000ndate keskel. Web 2.0 on endiselt arenemas. Võrgus oleva informatsiooni hulk on vaikselt kasvanud ja Interneti kasutajate hulk on üle maailma kasvanud tormiliselt.[2]

Uurimissuunad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toetudes DiMaggio et al. (2001)[2], keskenduvad uurimistööd Interneti mõjudest viiele kategooriale:

  1. Ebavõrdsus (digitaalse lõhe probleemid)
  2. Kogukond ja sotsiaalne kapital (ajakasutuse probleemid)
  3. Poliitiline osalus (kodanikuühiskonna kitsaskohad)
  4. Organisatsioonid ja teised majandusinstitutsioonid
  5. Kultuuriline osavõtt ja mitmekülgsus

Juba väga varakult ennustati, et Internet muudab aja jooksul kõike või mitte midagi, siiski kerkis esile üksmeel, et vähemasti praeguses arengufaasis on meediale pigem teretulnud lisaks.[2] Selle tõttu mõeldi ümber 1990ndatel levinud uue ja vana meedia ühtesulandamine. Lisaks pakub Internet harva võimalust uurida alles areneva informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poolt põhjustatud muutusi.[2]

Mõju ühiskonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internet on loonud uusi keskkondi suhtluseks ja sidemete loomiseks, mille hulka kuuluvad veebileheküljed nagu Facebook ja MySpace ning leheküljed, mis vahendavad offlain suhtlust.

Virtuaalsete kommuunide kohta arvati, et sealsed sotsiaalsed sidemed on vaid virtuaalset laadi, leiavad uurijad isegi sellised virtuaalses maailmas loodud sidemeid hoitakse nii virtuaalmaailmas kui ka sellest väljaspool [3][4]

Käivad pidevad arutelud selle üle, kuidas Internet mõjub tugevatele ja nõrkadele suhetele ja kas Internet suurendab või hoopis vähendab sotsiaalset kapitali,[5][6] ja interneti rolli üle sotsiaalse isolatsiooni arenemises[7] ning kas sedamoodi luuakse rohkem või vähem mitmekülgne keskkond.

Poliitika ja tsensuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internet on tõstnud oma tähtsust poliitilise tööriistana. 2004.aasta Howard Deani presidendikampaania USA-s sai kuulsaks selle poolest, et kampaania suutis koguda annetusi Interneti kaudu. 2008.aasta Barack Obama presidendikampaania paistis sellega eriti silma. Erinevad sotsiaalsed liikumised ja organisatsioonid on hakanud üha enam Internetti kasutama eesmärgiga rakendada traditsioonilist kui ka internetiaktivismi.

Ka valitsused suunduvad võrku. Riigid, nagu Kuuba, Iraan, Põhja-Korea, Myanmar, Hiina ja Saudi-Araabia, kasutavad filtreerimis- ja tsensuurimistarkvara, et piirata infot, millele selle riigi elanikud ligi pääsevad. Suurbritannias kasutatakse tarkvara, et leida ja vahistada isikuid, keda peetakse ohtlikeks. Teised riigid, ka USA, on vastu võtnud seadused, mis keelavad teatud materjalide omamist ja levitamist, kuid filtreerimistarkvara ei kasutata. Mõnede riikide Interneti teenusepakkujad on nõustunud piirata politsei poolt musta nimekirja arvatud lehekülgedele ligipääsu.

Filantroopia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Odava interneti levik arengumaades avab üksikisikutele võimaluse teisi inimesi heategevuslike projektide raames aidata. Sellised veebilehed, nagu Donors Choose ja Global Giving võimaldavad väikeste annetuste suunamist vabalt valitud projektidesse.

Vaba aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internet oli juba enne ülemaailmset veebi vaba aja veetmise koht, mida kasutati algselt meelelahtutuslike sotsiaaleksperimentide - MUD ja MOO läbiviimiseks ülikoolide serverites. Tänapäeval on paljudes internetifoorumites alateemad mängude ja naljakate videote päralt. Üle kuue miljoni inimese kasutavad blogisid või foorumeid suhtluskanalina ja ideede jagamiseks.

Pornograafia- ja hasartmängutööstus on mõlemad ülemaailmse veebi võimalusi täiel määral ära kasutanud ja on teistele lehekülgedele märkimisväärseks sissetulekuks reklaami näol. Kuigi valitsused on püdnud internetipornot tsenseerida, on interneti teenusepakkujad seisukohal, et selline lähenemine pole aktsepteeritav.[8] Paljud valitsused on püüdnud mõlema tööstuse ligipääsu internetile piirata, kuigi see pole üldiselt nende laialdast levikut pidurdanud.

Üks vaba aja veetmise viise internetis on mitmikmängijaga mängud. Selles ehitatakse kommuune, mis toob kokku igasuguse taustaga inimesi nautima erinevaid kiiretempolisi mänge. See on muutnud viise, kuidas paljud inimesed suhtlevad ja oma aega Internetis kulutavad.

Paljud kasutavad Internetti muusika, filmide ja teiste tööde allalaadimiseks. Nendele ligipääsemiseks on tasulised ja tasuta võimalused: tsentraliseeritud serverid ja P2P tehnoloogiad. Mõned tehnoloogiad kannavad autorite õiguste eest paremini hoolt kui teised.

Ülemaailmset veebi kasutatakse ka uudiste, ilmateate ja sporditulemuste jälgimiseks, puhkuste plaaerimiseks ja broneerimiseks, samuti oma uitmõtete ja ideede kohta informatsiooni hankimiseks.

Inimesed kasutavad ülemaailmseks suhtluseks IRC-d, emaili ja teisi kiirsideteenuseid tihti samal visil nagu kunagi paberkirjasõpradega suheldes.

Internetis kasvab veebipõhiste töölauaarvutite hulk, millega kasutajad pääsevad Interneti vahendusel ligi oma failide, kaustade ja seadetele.

Tööpostil tööväliste asjadega toimetamine Internetis on ettevõtlusressurssidele tõsiseks katsumuseks. Keskmine Suurbritannia töötaja veedab Peninsula Business Services uuringu järgi keskmiselt 57 minutit tööpostil veebis surfates.[9]

Sotsiaalne veeb[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internetisuhtluse ja -kasutuse tõustes muutub info inimeste sotsiaalsete suhete kohta avalikumaks.[10] Sajad miljonid Internetikasutajad peavad oma sõpradega sidet, saavad uusi sidemeid ja jagavad omaloodud andmeid nagu fotod, videod ja blogid, isegi läbi mobiilsete platvormide.[11] 2008.aasta viimase kvartali lõpuks oli Facebookil 67 miljonit kasutajat, MySpace'il 100 miljonit ja Youtube'il üle 2,9 miljoni kasutaja kanali ja üle 100 miljoni video,[12] need numbrid kasvavad pidevalt. Sotsiaalne veeb loob ennast kiiresti ümber, liikudes lihtsatest veebirakendustest terveks elustiiliks.

Sotsiaalse veebi areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotsiaalse veebi enneolematult kiire kasvamine alates 1990ndatest ei paista pidurduvat: alla 20% maailma rahvastikust kasutab Internetti ja sotsiaalset veebi tajutakse mõnel pool veel võõrana. Piirid sotsiaalse võrgustiku ja sotsiaalse meedia vahel muutuvad järjest hägusemaks, sest Facebooki ja Twitteri sarnased leheküljed liidavad endas fotode, videote ja muud funktsioonid. Omadused, mis olid sotsiaalse meedia lehekülgedel, on nüüd sotsiaalvõrgustike kasutada ja vastupidi, luues uued onlain raamistikud. Üks märkimisväärne muutus, mille tõi sotsiaalse meedia ja võrgustiku ühendumine, on sotsiaalsete veebirakenduste muutus egotsentriliseks tarkvaraks, mile keskmes on inimesed. Kuigi nende uuenduste eel peeti arutelu kogukonnatunetuse üle, siis tänapäevased sotsiaalsed veebirakendused toovad kasutajani laiemad suhtlusliigid, näiteks sõbraks lisamine või teiste postituste jälgimine, isegi virtuaalsete kingituste saatmine. Sotsiaalsed veebirakendused luuakse tavalselt kasutades objektorienteeritud programmeerimist ja rakendades mitmete programmeerimiskeelte võimalused, näiteks Ruby, PHP, Python ja Java.[13] Veebilehtedele sotsiaalsete võimaluste andmiseks rakendatakse tihti API-sid.[14]

Sotsiaalse veebi sidumine reaalse eluga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotsiaalne veeb on muutnud seda,k uidas inimesed oma igapäevatoimetusi sooritavad. Tänane tööjõud koosneb põlvkonnast, mis kasvas selle võrgustikuga üles.[15] Kohtamine, ostmine ja töökohale kandideerimine ja isiklike andmete jagamine on eelmistest põlvkondadest täiesti erinev. Nüüd jagatakse isiku eelistusi, arvamusi ja tegevusi pidevalt sõpradega, keda nad ilma sotsiaalse veebita ei tunnekski..[16]

Paljud sotsiaalsed leheküljed kasutavad onlain suhtlust selleks, et luua sild virtuaalse ja reaalse suhtlemise vahel. Interneti kaudu luuakse suhted, mis muutuvas isiklikemaks läbi teiste suhtluskanalite.[16] Sellise suhtluse näiteks on maailma suurim turgeBay, millel on üle 94 miljoni kasutaja üle maailma, kus igaüks saab praktiliselt käike osta ja müüa.[17] See sait võimaldab isikutel esemeid müüa ja pakkumisi asetada. Oksjoni lõppedes maksab ostja müüjale ja ese saadetakse kõrgeimale pakkujale. Suhtlus algab internetis, kui laieneb reaalsesse ellu. eBay vahendab sellist suhtlust Skype'i abil.[18] eBay Inc. omandas 2005. aastal Skype'i ja kasvatas märgatavalt oma registreeritud kasutajate hulka üle 480 miljonini.[19]

Üleminek veebist reaalsesse ellu on makrotasandil nähtav kohtingusaitidel, kus otsitakse ja sobitatakse kasutajaid omavahel.[20] Need veebileheküljed võimaldavad liikmetel leida ühiste huvidega inimesi. Sellist tööstust uurinud akadeemikud usuvad, et elektroonsed suhtlusvormid nagu email ja sotsiaaluvõrgustikud hakkavad suuresti mõjutama seda, kuidas inimesed armastuse leiavad.[21] Kasutajad saavad üksteisega suhelda ja näha, kas neil on ühiseid huve. Paljud veebilehed on juba spetsialiseerunud teatud huvidega inimeste ühendamisele. Kui kasutajad leiavad, et neil on side, siis on neil võimalik telefoni teel suhtlust jätkata jõudes lõpuks silmast silma kohtumiseni. Suhe algab internetis, kuid võib sealt väljuda reaalssesse ellu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Darnton, The Library in the New Age, The New York Review of Books, Volume 55, Number 10. June 12, 2008. Retrieved on 22 December 2009.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Paul DiMaggio, Eszter Hargittai, W. Russell Neuman, and John P. Robinson, Social Implications of the Internet, Annual Review of Sociology, Vol. 27: 307-336 (Volume publication date August 2001), Mall:Doi [1]
  3. Lauren F. Sessions, "How offline gatherings affect online community members: when virtual community members ‘meetup’.""Information, Communication, and Society"13,3(April, 2010):375-395
  4. Bo Xie, B. ‘The mutual shaping of online and offline social relationships."Information Research, 1,3(2008):n.p.
  5. Lee Rainie, John Horrigan, Barry Wellman, and Jeffrey Boase. (2006)"The Strength of Internet Ties" Pew Internet and American Life Project. Washington, D.C.
  6. Ellison, N. B., Steinfield, C., & Lampe, C. (2007). The benefits of Facebook "friends:" Social capital and college students' use of online social network sites. Journal of Computer-Mediated Communication, 12(4).
  7. Social Isolation and New Technology Pew Internet and American Life Report
  8. Chivers, Tom (Dec 21 2010). "Internet pornography block plans: other attempts to control the internet". The Telegraph. Vaadatud 24. veebruar 2012.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  9. Scotsman.com News - Net abuse hits small city firms
  10. Hoon Lee, Sang; Pan-Jun Kim, Yong-Yeol Ahn, Hawoong Jeong (juuli 2010). "Googling Social Interactions: Web Search Engine Based Social Network Construction". PLoS ONE 5 (7): 1–11. 
  11. Won, Kim; Ok-RanJeong, Sang-WonLee (2009). "On Social Websites". Information Systems (35): 215–236. doi:10.1016/j.is.2009.08.003. 
  12. Watson, Tom (2009). CauseWired: plugging in, getting involved, changing the world. New Jersey: Tom Wiley and Sons Inc. 
  13. "What is PHP Social Networking Software? « Simplify Php Web Programming". Echophp.wordpress.com. 2008-01-28. Vaadatud 2011-10-20. 
  14. "Order Food Online - Food Delivery, Restaurant Menus, College Campuses, Pizza, Chinese, Wings, Takeout". Campusfood.com. Vaadatud 2011-10-20. 
  15. Manafy, Michelle. "Social Web Etiquette". Vaadatud 7. juuni 2011. 
  16. 16,0 16,1 Kim, Won; Ok-RanJeong & Sang-WonLee (2010). "On social Websites". Information Systems 35: 215–236. doi:10.1016/j.is.2009.08.003. Vaadatud 14. juuni 2011. 
  17. Miller, Michael (2008). Absolute Beginner's Guide to EBay. Que Publishing. ISBN 978-0-7897-3783-0. 
  18. "Who We Are - eBay Inc.". Partnerships and Investments. eBay. Vaadatud 14. juuni 2011. 
  19. "Ebay partnerships and investments". Vaadatud 1. juuni 2011. 
  20. Sprecher, Susan (2008). Handbook of relationship initiation. Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-8058-6160-0. 
  21. "Love at first byte". Economist. Vaadatud 1. juuni 2011. 

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • John A. Bargh and Katelyn Y. A. McKenna, The Internet and Social Life, Annual Review of Psychology, Vol. 55: 573-590 (Volume publication date February 2004), Mall:Doi [2]
  • Allison Cavanagh, Sociology in the Age of the Internet, McGraw-Hill International, 2007, ISBN 0-335-21725-7
  • Christine Hine, Virtual Methods: Issues in Social Research on the Internet, Berg Publishers, 2005, ISBN 1-84520-085-3
  • Rob Kling, The Internet for Sociologists, Contemporary Sociology, Vol. 26, No. 4 (Jul., 1997), pp. 434–444
  • Joan Ferrante-Wallace, Joan Ferrante, Sociology.net: Sociology on the Internet, Thomson Wadsworth, 1996, ISBN 0-534-52756-6
  • Daniel A. Menchik and Xiaoli Tian. (2008) "Putting Social Context into Text: The Semiotics of Email Interaction." The American Journal of Sociology. 114:2 pp. 332–70.
  • D. R. Wilson, Researching Sociology on the Internet, Thomson/Wadsworth, 2004, ISBN 0-534-62437-5

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]