Hebron

Allikas: Vikipeedia
Hebron

araabia الخليل
Al-Khalīl
heebrea חֶבְרוֹן
H̱evron

Pindala: 28,6 km²
Elanikke: 163 100 (2007)

Koordinaadid: 31° 32′ N, 35° 6′ Ekoordinaadid: 31° 32′ N, 35° 6′ E
Hebron
Hebron Iisraeli kaardil
Hebron172.JPG
Patriarhide haud

Hebron (araabia نابلس Al-Khalīl; heebrea חֶבְרוֹן H̱evron) on linn Jordani Läänekaldal. Asub umbes 35 km Jeruusalemmast edela pool kõrgendikul 930 m üle merepinna.

Linnas elab umbes 160 000 palestiinlast (teistel andmetel 200 000[1]) ja 800 juuti. Linnast vahetult idas on juudi asundus Kiryat Arba.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hebron on püsivalt asustatud üle 5000 aasta. Linnas asuv Machpela ehk Patriarhide hauakoobas on nii juutide kui muslimite pühakoht. Sinna on pärimuse järgi maetud Aabraham, Iisak ja Jaakob koos oma naistega. Hauakoopa juures asub ka Aabrahami mošee. 6. sajandil lasi Justinianus I sinna kiriku ehitada, mis hiljem purustati.

638 vallutasid araablased Hebroni koos muu Palestiinaga. 1100 vallutasid linna ristisõdijad. 1187 vallutasid linna ajjubiidid Saladini juhtimisel. 1516 läks linn Ottomani impeeriumi koosseisu. Detsembris 1917 okupeerisid briti väed Hebroni. Linna hakkasid tagasi tulema juudid. 1929. aastal elas Hebronis 750 juuti. 1929. aasta Hebroni veresaunas tapsid araablased 69 juuti ning ülejäänud põgenesid linnast. Kui 1948 loodi Iisraeli riik, läks Hebron koos läänekaldaga Jordaaniale. 1967 okupeeris Iisrael Läänekalda. 1974 asusid Hebroni kesklinna elama juudi asunikud. Enamik neist on radikaalsed juudi natsionalistid.

1995. aastast on suurem osa linnast Palestiina omavalitsuse kontrolli all. Hebroni kesklinn on Iisareli sõjaväe kontrolli all, kes kaitsevad seal elavaid juudi asunikke. Lisaks asunikele elab seal ka umbes 30 000 palestiinlast, kelle liikumisvabadus on tugevasti piiratud.

Linnas asub Hebroni ülikool.

Linna nimi viitab Aabrahamile, kes oli "Jumala sõber" (araabia خليل , heebrea חבר 'sõber').

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]