Hawaii saar

Allikas: Vikipeedia
Hawaii
Hawaii saare topograafiline kaart
Hawaii saare topograafiline kaart
Saarestik Hawaii saared
Koordinaadid 19° 34′ N, 155° 30′ W19.566666666667-155.5koordinaadid: 19° 34′ N, 155° 30′ W
Pindala 10 400 km²
Rannajoone pikkus 42 km
Kõrgeim koht Mauna Kea (4205 m)
Elanikke 185 100 (2010)
17,8 in/km²
Keskus Hilo
Hawaii Islands - Hawaii.PNG

Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele.

Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk.

Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vulkaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Hualālai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Kīlauea on tegevvulkaan.

Enamik saarest koosneb kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase Mauna Kea ja Mauna Loa laavaväljadest. Mauna Loa laavavool ähvardas veel 1984. aastal saare idarannikult pühkida rohelusse uppuva väikelinna Hilo.

Pinnamood ja jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid voolab kaljupragudesse. Erandiks on Kohala vulkaani idanõlv, mis on liigestatud orgudega ja ranniku lähedal pankadega. Saare tuntuim kosk on Akaka kosk.

Kona rannik vajub ühe sentimeetri võrra kümne aasta jooksul. Siiani aktiivse vulkaanilise tegevusega Kīlauea vulkaanist voolab pidevalt laavat välja ning sellest tekib maismaad juurde. Hawaii on ainus USA osariikidest, kus tekib territooriumi juurde.

Taimkate[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hawaiil asub USA ainus ja viimane troopilise madalmaa vihmamets Wao Kele 'O Puna.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hawaii on ainus USA osariik, kus kasvatatakse kohvi. Maailmakuulsat Kona kohvi kasvatatakse Hualālai edelanõlval.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]