Tegevvulkaan

Allikas: Vikipeedia
See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Stromboli tegutsemas

Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.

Terminit "tegevvulkaan" mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis hetkel purskavad. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka ka vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda tõenäoliselt ka tulevikus. Selliseid vulkaane nimetatakse ka uinunud vulkaanideks.[1]

Ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi. Seetõttu on mõistetav, et eri piirkondades on ajaloolise aja pikkus väga erinev: Uus-Meremaal näiteks mõnisada, kuid Hiinas tuhandeid aastaid, mistõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda. Seetõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 000 aasta jooksul.[2] Viimased 10 tuhat aastat tähendavad aega pärast viimase jääaja lõppu ja seda perioodi nimetatakse holotseeniks.

Maailmas leidub palju vulkaane, mis on viimase mõne tuhande aasta jooksul pursanud näiteks tosin korda. Isegi kui need vulkaanid pole inimese elueaga võrreldes aktiivsed, on nad geoloogilise ajaga võrreldes ikkagi väga aktiivsed.

Vulkaani eluiga (ajavahemik esimesest purskest viimaseni) võib olla väga erinev. On juhtunud, et vulkaan tekib, purskab mõned kuud ja lakkab seejärel toimimast ega purska enam iialgi. Teisalt on teada vulkaane, mis on tegutsenud miljonite aastate jooksul. Kuid vulkaani aktiivsuse määramisel ei ole mõistlik sellest lähtuda, sest vulkanoloogid ei suuda tänapäeval veel piisava täpsusega ennustada, kas mingi uinunud vulkaan kunagi hakkab tegutsema või ei.

Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas vähemalt 20 vulkaani. Näiteks Stromboli on olnud püsivalt aktiivne juba tuhandeid aastaid. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud kehtivad aga vaid siis, kui vaatluse alla võetakse maismaal toimunud vulkaanipursked. Suurem osa laavast produtseeritakse ookeanide keskmäestikes ning kui kõik sealsed laavalõhed ka tegevvulkaanide hulka arvata, võib nende koguarv ületada miljoni.[3]

Tänapäeval elab tegevvulkaanide läheduses pool miljardit inimest.[4]

Eestis tegevvulkaane ei ole. Eestile lähimad tegevvulkaanid asuvad Itaalias ja Islandil.

Tegevvulkaanide uurimiseks on asutatud vulkanoloogiaobservatooriume. Need paiknevad tavaliselt tegevvulkaanide läheduses. Euroopa Liidus on vulkanoloogiaobservatooriume Itaalias, Kreekas, Assooridel ja Kanaaridel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 7. ISBN 0922152349
  2. Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 17. ISBN 0199254699
  3. Global Volcanism Program. How many active volcanoes are there in the world?. Smithsonian Institution. (inglise keeles)
  4. "Volcanoes". Reuters. 12. detsember 2009 (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]