Hall soolmalts
| Noollehine malts | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Rebasheinalised Amaranthaceae |
| Perekond |
Soolmalts Halimione |
| Liik |
Hall soolmalts |
| Binaarne nimetus | |
|
Halimione pedunculata (L.) Aellen | |
| Sünonüümid | |
|
Atriplex pedunculata L. | |
Hall soolmalts (Halimione pedunculata) on maltsaliste sugukonda soolmaltsa perekonda kuuluv taimeliik, keda on tihti loetud ka maltsa perekonda kuuluvaks (Atriplex pedunculata).
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Üheaastane hõbedane rohttaim, kes on tavaliselt 2–25 cm kõrgune. Hõbedase värvuse annavad väikesed kõõma meenutavad karvakesed. See aitab valguse peegeldamise kaudu vähendada gaasivahetusega kaasnevat veekadu, mis on vajalik sooldunud kasvukohtadel (rannaniitudel) kasvavale taimele. Iseloomulikud on väikesi sirgeid pasunakesi meenutavad viljad. [1]
Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Hall soolmalts kasvab rannakarjamaadel ja soolakutel. Talle on vajalikud rohukamarasse kariloomade tallatud rajad, augud ja muud kamardumata kohad, kus üheaastase taimena saab seemnetest kergesti kasvama hakata. Tema tavalised kaaslased on soodahein ja soolarohi.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Üldlevilalt Euraasia liik, kahe suurema osaareaaliga Põhja-Euroopas ja kontinentaalses Euraasias. Eestile lähimad leiukohad on Ojamaal ja Ölandil. Eestis jäänud haruldaseks, olles levinud nüüdisajal peamiselt Väinamere rannikul ja saartel, täpsemalt Hiiumaal, Kassaris ja Muhus. [2] Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kukk, Toomas (2019). Eesti vähetuntud taimed. Tallinn: Varrak. Lk 68–69.
- ↑ "Halimione pedunculata — hall soolmalts". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hall soolmalts andmebaasis eElurikkus
