Hall käpp

Allikas: Vikipeedia
Hall käpp
Hall käpp (Military Orchid, orchis militaris).jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Käpp Orchis
Liik: Hall käpp
Ladinakeelne nimetus
Orchis militaris
L.
Sünonüümid
  • Strateuma militaris (L.) Salisb. 1812
  • Orchis rivinii Gouan 1773
  • Orchis cinerea Schrank 1789
  • Orchis brachiata Gilib. 1792
  • Orchis galeata Poir. 1798
  • Orchis mimusops Thuill. 1799
  • Zoophora atropurpurea Bernh. 1800
  • Zoophora rubella Bernh. 1800
  • Orchis nervata Marchand 1827
  • Orchis stevenii Rchb. f. 1849
  • Orchis raddeana Regel 1869

Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim.

Aastal 2000 valiti hall käpp taimena Läänemaa sümboliks.[1]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hall käpp on saanud nime õite värvuse järgi. Ta õied välisküljelt veidi hallikad, õigemini siiski hallikasroosad. Siseküljelt on need rohkem lillakad ja sageli tumedamate triipudega. Kaugemalt vaadates paistavad halli käpa õisikud sinakaslillad, nagu ka paljude teiste meie käpaliste õisikud.

Ka halli käpa ladinakeelne liiginimi “militaris” on moodustatud tema õit silmas pidades. See sõna viitab sõjakusele. Kui uurida halli käpa õit hoolega, siis on näha, et tema õie ülemised kattelehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad teiste õie osade kohale kiivritaolise katte. Õis paistab seetõttu sõjamehena, kellel on kiiver peas, kuid näokate üles tõstetud.[2]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hall käpp on levinud paiguti Kesk-, Lääne- ja Ida-Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis ning Kaukaasias.

Eestis paiguti tavaline, käpa perekonna liikidest kõige laiemalt levinud. Tavalisem Lääne-Eestis. Eestis on ta oma levila põhjapiiril, Soome lõunaosas kuulub ta aga juba väga haruldaste taimeliikide hulka, keda on aeg-ajalt leitud peamiselt lubjatehaste läheduses ja muudes inimtegevuse tõttu lubjarikkamaks muutunud kasvukohtades.

Kasvas varem ka Tartus Ropka luhal, kuid Ropka tööstusrajooni rajamisega 1980ndail aastail hävis[viide?].

Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hall käpp eelistab kasvada lubjarikastel ja niisketel niitudel ja puisniitudel. Ta õitseb maist juunini.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuivatatud tärklise rikkaid muguljuuri on varem kasutatud nii toiduna kui ka rahvameditsiinis teatud meeste hädade leevendamiseks.[3]

Usuti, et hall käpa juurtest valmistatud jahu (inglise salep) tarbides võib taastuda meeste suguiha.

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=3796 Lääne Elu artikkel 'Läänemaa otsib tunnuslauset'
  2. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hallkapp.htm Hall käpp portaalis bio.edu.ee
  3. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Eesti eluslooduse teejuht. Varrak 2005. ISBN 9985-3-1041-1

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]