Guaano

Allikas: Vikipeedia
Peruu suula (Sula variegata) pesa on tehtud pinnasest ja guaanost.
Hõbekajakas (Larus argentatus) väljutamas ekskremente Bréhat lähistel.

Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.

Guaanot kasutatakse tõhusa väetisena, sest selles on kõrge lämmastiku kontsentratsioon. Pinnast, millel on vähe orgaanilist ainet, saab muuta palju tootlikumaks, lisades sedalaadset sõnnikut. Guaano koosneb peamiselt ammooniumi ühendeist ja nitraatidest koos kusihappe, fosfor-, oksaal- ja süsihappe ühenditega ning mitmete sooladega.

Palju guaanot koristatakse ja kogutakse Vaikse ookeani saartel, näiteks Naurul. Niisugustel saartel on linnukolooniad olnud aastatuhandeid ning linnusõnniku sügavus küündib mitme meetrini. Suurimad guaanoleiukohad asuvad Peruus ja Tšiilis.

Guaanost on tekkinud Atacama kõrbes asuvad tšiili salpeetri ehk naatriumnitraadi (NaNO3) varud, mida on kasutatud lõhkeainete tootmiseks.

Guaano ka strateegiline tooraine, mille pärast on sõdu peetud.