Naatriumnitraat

Allikas: Vikipeedia
Dusičnan sodný.JPG
Naatriumnitraat
Üldised omadused
Keemiline valem NaNO3
Välimus Valge, tahke aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 84,9947 amü
Sulamistemperatuur 581,15 K (308 °C)
Keemistemperatuur 653,15 K (380 °C)
Tihedus 2,257 kg/m³
Lahustuvus 73 g/100 mL (0°C)

91,2 g/100 mL (25 °C)

180 g/100 mL (100 °C)
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO3. Ta koosneb naatriumi (Na+) katioonist ja nitraadi (NO3-) anioonist. Rahvakeeles kutstakse naatriuminitraati Tšiili salpeetriks. Ta on valge värvusega tahke aine, mis lahustuv hästi vees, ammoniaagis, alkoholis. (Ei lahustu atsetoonis.) Kuna ta sisaldab nitraatiooni kasutatakse naatriumnitraati väetisena, samuti ka pürotehnikas, suitsupommides ning ka toidu konservandina.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1820. või 1825. aastal saabus esimene Tšiili salpeetri saadetis Euroopasse, Inglismaale, kuid salpeetrile ei leidunud ostjaid ning kogu sool oli visatud merre, et vältida tollimaksu maksmist. Ajaga suurenesid siiski naatriumnitraadi kaevandamised Lõuna-Ameerikas ning selle kaevandamine muutus tulu toovaks. (1859. aastal kaevandati ainuüksi Inglismaal 47 000 tonni.)

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad naatriumnitraadi akumulatsioonid looduses on Tšiilis ja Peruus.

Naatriumnitraati valmistatakse ka laboratoorsel sünteesil. Viise on erinevaid:

2HNO3 + Na2CO3 → 2NaNO3 + H2O + CO2

HNO3 + NaHCO3 → CO2 + H2O + NaNO3

HNO3 + NaOH → NaNO3 + H2O