Go

Allikas: Vikipeedia

Go laud

Go on Hiinast pärit umbes 4000 aasta vanune küllaltki lihtsate reeglitega, ent ülikeerukate strateegiatega lauamäng.

Mängitakse ruudulisel 19×19 joonega mängulaual. Ühel mängijal on mustad, teisel valged nupud, mida kutsutakse kivideks. Algajad, samuti professionaalsed mängijad, kasutavad samuti ka väiksemaid, näiteks 9×9 ja 13×13 joonega laudu.

Mängijad asetavad kive lauale kordamööda. Alustab mustade kividega mängija. Erinevalt paljudest lauamängudest ei liigu go-mängus kivid mööda lauda, vaid kohaleasetatud, seisvatest kividest moodustuvad mängu jooksul erinevate kujudega struktuurid, konstellatsioonid, mis võitlevad tihti päris meeleheitlikult oma olemasolu, eksistentsi eest. Lubatud on käia igale vabale joonte ristumiskohale. Go on territoriaalne mäng, mille võitmiseks tuleb oma kividega piirata ja kontrollida suuremat territooriumi (tühjaksjäänud joonte ristumiskohti) mängulauast, kui vastane.

Aasias on go äärmiselt populaarne, seda mängivad miljonid inimesed. Jaapanis, Koreas, Hiinas ja Taiwanil on elukutselisi mängijaid, kes võistlevad omavahel turniiridel, mille auhinnarahad ei jää alla tennise või golfi profiturniiride auhinnafondidele. Hiinas tuntakse god wei-qi (圍棋), Koreas baduk-i (바둑) ja Jaapanis peale go, veel igo (囲碁) nime all. 囲 kanji üks hääldus kako.mu ümbritsema, ümber piirama. Go on ka teadaolevalt ainuke strateegiline lauamäng, milles arvutid pole veel suutnud võita go-mängu hästi tundvaid inimesi.

Reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Go põhireeglid on lihtsad. Maailmas on küll kasutusel reeglite variatsioone (kaks peamist on Hiina ja Jaapani reeglid), kuid erinevused seisnevad sisuliselt ainult punktide lugemises pärast mängu lõppu.

1.Mängus on kaks mängijat, ühel on mustad ja teisel valged kivid.

Must alustab mängu.

2.Mängijad asetavad oma kive kordamööda lauale vabadele joonte ristumiskohtadele.

Oma käik on lubatud vahele jätta ehk passida. Kord juba lauale asetatud kivi ei     
ole lubatud liigutada.

3.Vastase kive võib "vangistada", piirates nad oma kividega sisse

sellisel moel, et vastase kivil või ühendatud (joonte kaudu ühenduses, 
kokkupuutuvatel) kividel ei ole ühtki horisontaalset või vertikaalset ühendust  
ühegi vaba joonte ristumiskohaga. St. kivi või kivide kõik vabadused on täidetud. 

4.Laual võivad tekkida siiski kohad, kuhu käia ei tohi. Need on nn. keelatud kohad.

Keelatud on asetada kivi kohale, mis on vastase kividest täielikult ümber-  
piiratud, näiteks nn. Ponnuki[1] olukorras. Samuti ei tohi käia vastase ala sees paiknevatele oma 
kivide rühmale lisaks viimast võimalikku kivi, mille tagajärjel ei jääks neile 
mitte ühtegi vabadust. Selles mõttes on Go-s keelatud enesetapp. Samas tohib  
sellise käigu sooritada juhul, kui vähemalt osa vastaste piiravast grupist on 
samuti atari-seisus ja nende viimase vabaduse võtmisega laualt ära võetakse. Nii 
saavad oma ümberpiiratud kividest vabadustega, "hingavad", elujõulised kivid. 
Selline keelatud koht tekiks joonisel nr. 4. Juhul, kui valge käiks 12. käigu 
mujale, ei saaks ta järgmisel käigul lisada kivi oma viie-kivisele grupile nurgas. Aga 
kui valge 12. kivi on paigas (nagu joonisel), tohib ta nurka käia, võttes laualt 4 
musta kivi. 

5.Mängija ei tohi asetada oma kivi lauale moel, mis põhjustaks mänguseisu kordumise

enne kõnealust käiku (ko-reegel). St. enne tuleb teha käik mujale laual, alles  
seejärel võib ko seisu muuta. Võtta tagasi kivi, mis oma ko-seisus kivi ennist laualt ära võttis.

6.Mäng lõpeb, kui mõlemad mängijad on järjest passinud, loobunud käigust.

Surnuks osutunud kivid laual (mis pole suutnud luua eluks vajalikku kahte silma ja 
pole ka seki olukorras), samuti mängu kestel vangivõetud, laualt võetud kivid 
asetatakse täitena kivid kaotanud mängija poolt kättevõidetud tühja ala sisse.
Seega pole hea kaotada liiga kergekäeliselt oma kive. 
Samas sisaldab edukas ja tõhus mängustrateegia tihti mõningast, arukat 
ohverdamist. Lõpuks loetakse tühjad väljad kokku ja lisatakse "komi" [2] 
valge mängija hiljem alustamise kompenseerimiseks ja viigiseisu vältimiseks.
Mängu on võitnud see pool, kummal on rohkem tühje, vabu ristumiskohti 
võrreldes kaasmängijaga. Mõnikord mängitakse ka 4-kesi, paarismänguna.

Järgud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järkude tabel madalamast kuni kõige kõrgema tasemeni:

Järgu tüüp Vahemik Oskuste tase
Kahekohalise numbriga kyu (級,급) (geup Korea) 30–20k Algaja
Kahekohalise numbriga kyu 19–10k Algaja amatöör
Ühekohalise numbriga kyu 9–1k Keskmine amatöör
Amatöör dan (段,단) 1–7d (8d on spetsiaalne tiitel) Edasijõudnud amatöör
Professionaal dan (段,단) 1–9p (10p on spetsiaalne tiitel) Professionaalne mängija

Go Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. veebruaril 2008 asutati Mittetulundusühing Tallinna Goklubi.

Aktiivselt mängib god umbes 20 inimest Tallinnas ja Tartus. 2013. a. seisuga on Eestis juba mitu dan-tasemega mängijait. Enamjaolt mängitakse Kiseido Go Serveris ruumis nimega "Eesti asi".

Turniirid toimuvad 2 korda aastas: Go turniir ja Mõttemängude festival noortele.

Keerukus arvuti jaoks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvutiprogrammid ei suuda seni professionaalseid Go-mängijaid võita. Arvuteile on liialt keerukas ka näiteks Arimaa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: