GFAJ-1

Allikas: Vikipeedia
GFAJ-1
GFAJ-1 kasvatatuna arseeni sisaldaval söötmel.Mõõtjoone pikkus 5 mikromeetrit.
GFAJ-1 kasvatatuna arseeni sisaldaval söötmel.
Mõõtjoone pikkus 5 mikromeetrit.
Taksonoomia
Riik: Bakterid Bacteria
Hõimkond: Proteobakterid Proteobacteria
Klass: Gammaproteobakterid Gammaproteobacteria
Selts: Oceanospirillales
Sugukond: Halomonadaceae

GFAJ-1 on bakteritüvi sugukonnast Halomonadaceae. See pulgakujuline bakter eraldati Ameerika Ühendriikides California osariigis paiknevast väga soolasest (78 g/l[1]) ja aluselisest (pH 9,8) Mono järvest NASA astrobioloogi Felisa Wolfe-Simonsi juhitud uurimisrühma poolt 2009. aastal ning sellest anti teada teadusajakirja Science vahendusel detsembris 2010, kui bakterist, mis on suutnud asendada biomolekulides seni asendamatuks peetud fosfori elusorganismidele mürgise arseeniga.[2].

Autorite väidete järgi võib GFAJ-1 bakteritüvi fosforinäljas olles asendada selle arseeniga, mida Mono järves esineb erakordselt kõrges kontsentratsioonis (200 μM) ning seejuures ise edasi kasvada. Laboris õnnestuski seda bakteritüve edukalt fosforivaestes, kuid väga arseenirikastes tingimustes kasvatada[3][4].

Mono järve põhjasetetest eraldatud bakteritüve nimetus GFAJ on tuletatud sõnade "Give Felisa a Job" esitähtedest[5].

Kohe pärast selle bakteri leidmisest ning varem võimatuks peetud arseenikasutamisest teada andmist avaldasid paljud mikrobioloogid ja biokeemikud sügavat kahtlust selle paikapidavuses[6]. On väidetud, et esitatud tõendusmaterjal pole piisav[7], kasvusööde võis olla saastunud üleliigse fosforiga[3] või bakteritest leitud arseen tulenes bakterite ebapiisavast filtreerimisest enne proovide tegemist[8] ning, et arseeni sisaldav DNA on kaugelt liiga ebastabiilne, et seda üldse uurida saaks[9][10]. Vastusena kriitikale avaldas Wolfe-Simons peatselt uue artikli, kus püüdis ümber lükata söötme fosforiga saastumise võimalust ning esitada tõendeid, et DNA koosseisust leiti tõesti arseeni aatomeid[11]. Ühtlasi andis ta teada GFAJ-1 tüve peatsest deponeerimisest nii ATCC kui ka DSMZ kollektsioonidesse, võimaldamaks selle laialdast levitamist sellest huvitatud teadlastele.

Täiendavate uurimustega on ümber lükatud väited bakteri võimest fosfori asemel arseeni kasutada, kuid mikroob on endiselt teadlastele huvipakkuv ja selle uurimist jätkatakse.[12]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kujutis GFAJ-1 bakteritüve DNA-st, kus arseeniaatomid (rohelised) on asendanud fosfori aatomeid.
  1. Mono Lake FAQ Mono Lake Committee
  2. Wolfe-Simon, Felisa; Blum, Jodi Switzer; Kulp, Thomas R.; Gordon, Gwyneth W.; Hoeft, Shelley E.; Pett-Ridge, Jennifer; Stolz, John F.; Webb, Samuel M.; Weber, Peter K.; Davies, Paul C. W.; Anbar, Ariel D.; Oremland, Ronald S. (2. detsember 2010). "A bacterium that can grow by using arsenic instead of phosphorus" (PDF). Science. doi:10.1126/science.1197258. PMID 21127214. 
  3. 3,0 3,1 Alla Katsnelson: "Arsenic-eating microbe may redefine chemistry of life" Nature News, 2. detsember 2010
  4. Jason Palmer: "Arsenic-loving bacteria may help in hunt for alien life" BBC News, 2. detsember 2010
  5. Paul Davies: "The 'Give Me a Job' Microbe" Wall Street Journal, 4. detsember 2010
  6. Villu Päärt: "NASA arseenibakter kõva kriitika all" Novaator, 10. detsember 2010
  7. Carmen Drahl: "Arsenic Bacteria Breed Backlash" Chemical & Engineering News, 2010, 88 (50): 7
  8. Rosie Redfield:"Arsenic-associated bacteria (NASA's claims)" rrresearch.blogspot.com, 4. detsember 2010
  9. Carl Zimmer: "Scientists see fatal flaws in the NASA study of arsenic-based life" Slate, 7. detsember 2010
  10. Alex Bradley: "Arsenate-based DNA: a big idea with big holes" We, Beasties blog, 5. detsember 2010
  11. Felisa Wolfe-Simon: "Response to Questions Concerning the Science Article" 16. detsember 2010 (PDF)
  12. "Arseenibakteri uurimus kahekordselt ümberlükatud" ERR Teadus, 9. juuli 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]