Mono järv

Allikas: Vikipeedia
Mono lake tufa.JPG
Wfm mono lake landsat.jpg

Mono järv on soolajärv Ameerika Ühendriikides Californias Sierra Nevada mäestiku idaserva lähedal.

Järv tekkis vähemalt 760 000 aastat tagasi Long Valley kaldeera tekitanud vulkaanipurske tagajärjel. Järv võib olla jäänuk varasemast suurest, tänapäeva Nevada ja Utah' aladel paiknenud järvest ja seega üks vanimaid Põhja-Ameerika järvi.

Mono järv on tähtis rändlindude peatuspaik. Aastas peatub järve ääres üle 2 miljoni linnu 300 liigist, kellest pesitseb järve ääres umbes 100 liiki.

Järves on lahustunud umbes 280 miljonit tonni sooli. 1941. aastal oli vee soolsus umbes 50 grammi liitri kohta, kuid veehulga vähenemise tõttu tõusis soolsus 1982. aastal tasemeni 99 g/l. 2002. aastaks oli soolsus vähenenud 78 g/l-ni.

Järve pindala on 180 km² ja keskmine sügavus 17 m. Suurim sügavus on 48 m. Järve veepind on 2007. aastal 1946 m kõrgusel merepinnast. Järve toitvate jõgede vee juhtimise tõttu 1941. aastal Los Angelese akvedukti alanes veetase järves 1956 meetrilt 1942 meetrini 1982. aastal. Alates 1994. aastast, mil järve hakati kaitsma, on veetase pidevalt tõusnud ja vee soolsus vähenenud.

2. detsembril 2010 teatas NASA, et on leidnud Mono järvest uut tüüpi bioloogilise eluvormi: mikroobi, mis on asendanud eluks vajaliku keemilise elemendi fosfori arseeniga ja millele anti nimeks GFAJ-1.[1][2] Hiljem lükati väide siiski ümber, kuna edasised uurimused näitasid, et bakter suudab küll hakkama saada väga fosforivaeses keskkonnas, kuid siiski arseeni ei kasuta.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]