Feliks Nõmmsalu
Feliks Nõmmsalu (aastani 1936 Feliks Simson; 14. september 1926 Torma vald, Tartumaa – 5. detsember 1995 Tallinn) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Feliks Nõmmsalu oli talupidaja poeg.[1]
1945. aastal lõpetas Nõmmsalu Tartu 5. Keskkooli, 1949 Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonna metsamajanduse inseneri erialal, 1963–1974 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeaspirant, põllumajanduskandidaat (1981, Moskva).[1]
Nõmmsalu oli 1949–1950 Elva ja Läänemaa metsamajandite insener, 1950–1953 Läänemaa ja 1953–1955 Rakvere metsamajandi vanemmetsaülem, 1955–1962 Rakvere Metsamajandi direktor; 1962–1966 Eesti NSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja asetäitja, 1966–1988 metsamajanduse ja looduskaitse ministri I asetäitja, 1988–1991 ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee esimehe I asetäitja, 1991–1995 ajakirjade Eesti Mets ning Mina ja Puu peatoimetaja.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Feliks Nõmmsalu uuris hooldusraie, eriti põimendusraie mõju puude kasvutingimuste paranemisele, sedastas selle efektiivsust noorendikes ja keskealistes puistutes, andis konkreetseid soovitusi hooldusraieks eri metsatüüpide puhul (segapuistud, männikud, kuusikud, kaasikud jne). Suunas ligi 25 aastat Eesti looduskaitse- ja jahimajandustegevust ning osales metsamajandus- ja looduskaitsealase teadustöö koordineerimises. NSV Liidu Looduskaitse Nõukogu ja Jahindusnõukogu liige, Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi jmt seltside liige, Eesti Jahimeeste Seltsi esimees (1967–1987).[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Metsad sajandivahetusel (kaasautor I. Etverk). // Eesti Loodus (1974) 19
- Uut metsahooldusraietelt. // Metsamajandus. Tallinn, 1975
- Hõrendamise mõju puistute tormikindlusele. // Metsamajandus II. Tallinn, 1976
- Lahemaale sündis rahvuspark. Tallinn, 1977
- Ulukitest ja jahindusest Eestis. Tallinn, 1978
- Vahekasutusraied ja metsade tormikindlus. // Eesti Loodus (1979) 10
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti entsüklopeedia, 14. köide, lk 333
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.