Fath Ali-šahh

Allikas: Vikipeedia
Fath Ali-šahh 1798. aastal

Fath Ali-šahh Kadžaar (Qajar,Kajar. Pärsia: فتح على شاه قاجار‎ ; 17711834), oli teine Kadžaaride dünastiast pärinev Iraani šahh. Valitses aastatel 17971834. Tema isa oli Hossein Qali-khaan, vend Kadžaaride dünastia rajaja Aga Muhammad-khaan.

Teme õige nimi oli Baba Khan, kuid ta krooniti šahhiks Fath Ali-šahhina.

Tema ajal õitses kunstitegevus, eriti maal. Tekkis omaette koolkond Kadžaari koolkond, mis esindas põhiliselt naivistlikku portreemaali.

Täiendas etiketti ja võttis kasutusele "Tāj-i-Kīyānī" (Pärsia: تاج كيانى‎ ​), Kayani Krooni.

Tema ajal algas Iraani-Venemaa sõda pärast seda, kui Venemaa 1804 hõivas Gruusia. Iraan palus abi Suurbritannialt, kellega sõlmiti leping pärast Napoleoni langust. Suurbritannia keeldus abist, et säiliks kokkulepe, et Prantsusmaa ei ründa Venemaad. Iraan küsis abi Prantsusmaalt, saatis saadikud Napoleoni juurde, kus kirjutasid alla Finkensteini rahu. Kuid kui Prantsusmaa oli juba valmis Iraani aitama, tegi Napoleon Venemaaga rahu. Sel ajal saabus Iraani John Malcom ja lubas abi, kuid hiljem Suurbritannia muutis meelt ja soovitas Iraanil taanduda. Vene väed hõivasid 1813 Tabrizi ja Iraan pidi loovutama Golestāni. Teine sõda algas 1826 ja lõppes 1828 Turkmanchai rahu sõlmimisega, mis andis Venemaale suuri eesõigusi.

Hilisem elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta võttis oma teenistusse paljud kunstnikud ja kirjanikud, et teha raamat oma sõdadest Venemaaga, saades selleks inspiratsiooni Firdausi Iraani eeposest "Shāhnāmeh". See raamat, mida paljud peavad Kadžaaride ajal kirjutatutest huvitavamaks, sai nimeks Šahanšahnama.

Kui ta poeg Abbaz Mirza suri, määras Fath Ali oma pojapoja Mohammed Mirza kroonprintsiks. Aasta hiljem suri ka Fath Ali ise.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fath Ali-šahhil oli 158 naist ja 260 last. Temast on teada vähemalt 25 portreed, millel ta on äratuntav oma pika musta habemega, mis ulatus nabani.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]