Lissaboni leping

Allikas: Vikipeedia

Lissaboni leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008. aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2. oktoobril 2009 ja siis kiideti lepe 67% häältega heaks.

10. oktoobril 2009 kirjutas lepingule alla Poola president Lech Kaczyński. Viimasena ratifitseeris lepingu Tšehhi Vabariik, mille president Václav Klaus soovis lepingut enne allakirjutamist täiendada lisaklausliga sudeedisakslaste varaliste nõuete osas. 3. novembril kirjutas ta lepingule alla.

Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]