Ernst Tamberg
Ernst Tamberg (7. aprill 1902 Tallinn – 6. detsember 1925 Tallinn) oli eesti poksija ja kaitsepolitseinik.
Ta võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast. Ta alustas poksimist pärast Vabadussõda 1921. aastal Arkadi Harlampijevi juures Tallinna Kalevis.
Ta osales kaitsepolitseinikuna 1. detsembri mässu mahasurumises. Ta sai 5. detsembril 1924 Iru vallas Suur-Tupsa talu juures toimunud tulevahetuses mässajatega vasakust käest haavata, kuid paranes ja tuli poksiringi tagasi.[1]
Tamberg oli kokku kolmekordne Eesti meister poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) aastatel 1923–1925.
Ta osales ühe korra Eesti ja Läti maavõistlusel poksis. Et 1924. aasta maavõistlus toimus turniirisüsteemis ja mõlemal riigil oli eri kaalukategooriates mitu esindajat, sattusid võistluse absoluutkaalu kohtumises vastamisi Tamberg ja Erwin Klausner. Tamberg võitis selle kohtumise nokaudiga.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst Tamberg hukkus õnnetuse läbi 6. detsembril 1925 ja maeti 10. detsembril Tallinna Rahumäe kalmistule.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Harald Tammer. "Ernst Tamberg". // Nekroloog. Eesti Spordileht nr 47, 17. detsember 1925. Lk 9
- ↑ Eesti kalmistute register
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009