Enns (jõgi)

Enns
Ennstal Stainachi ja Liezeni vahel Ennstal Stainachi ja Liezeni vahel
Lähe	Radstadti Tauern 47° 19′ 34″ N, 13° 21′ 10″ E
Suubub	Doonau Mauthauseni juures 48° 14′ 13″ N, 14° 31′ 8″ E
Valgla maad	Austria
Valgla pindala	6000 km²
Pikkus	253,4 km
Vooluhulk	201 m³/s

Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas. Ennsi jõgi ulatub 253 km lameda J-tähe kujulisena. See voolab oma lähtest Flachau küla juures üldiselt itta läbi Radstadti, Schladmingi ja Liezeni, seejärel pöörab Hieflau juures põhja, et voolata Steyri kaudu Weyerist ja Ternbergist mööda ning põhja pool Ennsi linna juures Doonausse.

Geograafia

Ennsi lähe on Radstadti Tauerni mägedes Austrias Salzburgi liidumaal. Jääajal väljakujunenud orus voolab see Põhja-Lubjakivialpide ja Kesk-Ida-Alpide vahelisel piiril idatrajektooril läbi Steiermargi liidumaa, kus see möödub lõunaküljel Dachsteini rühmast. Admonti ja Hieflau vahel võtab see pöörde põhja ja läbib Gesäuse, 15 km pikkuse kuristiku, kus see läbistab Ennstali Alpide lubjakivi. Sealt edasi põhja voolates jõuab see Ülem-Austria liidumaal Laussabachi suudmesse. Steyrist põhjas moodustab see piiri Ülem-Austria ja Alam-Austria (varem tuntud ka kui Austria sealpool Ennsi ja Austria siinpool Ennsi) vahel. Lõpuks suubub see Mauthausenis ja Ennsi linnas Doonausse.

Enns on tüüpiline kärestikujõgi ja ammutab vett enam kui 6000 km² suuruselt alalt, mis on Austrias suuruselt viies. Keskmine vooluhulk suudmes on 201 m³/s.

Geoloogilise ajaarvamise triiase ajastu Anisiumi iga on nime saanud Ennsi jõe ladinakeelselt nimelt Anisus.

Ajalugu

19. sajandi keskpaigas hakati ehitama 70 km pikkust kanalit Weißenbachi ja Gesäuse vahele, et kasutada vett põllumajanduses ja metsanduses.

Kokku on Ennskraftwerke AG ehitanud 10 elektrijaama koguvõimsusega 345 MW.

Linnad jõe ääres

Salzburgi liidumaal

• Radstadt

Steiermargi liidumaal

• Schladming
• Gröbming
• Liezen
• Selzthal
• Admont

Ülem-Austria liidumaal

• Großraming
• Ternberg
• Garsten
• Steyr
• Enns

Hüdroelektrijaamad

Praegu on Ennsi jõel 15 hüdroelektrijaama:

Pais	Nimivõimsus (MW)	Aastatoodang (miljonit kwh)
Gstatterboden	2	6,8
Hieflau	63	388
Landl	25	135,5
Krippau	30	173,5
Altenmarkt	26	165,9
Schönau	30	122,8
Weyer	37	159,6
Großraming	72	270,7
Losenstein	39	170
Ternberg	40	169,7
Rosenau	34	145,5
Garsten-St. Ulrich	38	162,5
Staning	43	203,2
Mühlrading	25	111,8
St. Pantaleon	52	261,6

Lisajõed

Kõige olulisemad lisajõed on Palten, Salza ja Steyr.

Transport

Suur transiiditee, mis ühendab Saksamaad ja Sloveeniat läbi Austria, kulgeb läbi Ennsi oru. Niinimetatud Eisenstraße ('raudmaantee') kulgeb piki jõge Hieflau ja Ennsi vahel, seda mööda veeti rauamaaki Steiermargi Erzbergilt ('maagimägi') Linzi terasetehasesse.