Elin Tober

Elin Tober (11. märts 1942 Tallinn – 11. juuni 2020) oli eesti skulptor.

Haridustee

Tober sündis Tallinnas, ent pere kolis peagi Raplamaale. Ta õppis Velise algkoolis, Valgu seitsmeklassilises koolis ja Tartu 7. 7kl koolis. 1957. aastal astus ta Tartu Kunstikooli skulptuuriosakonda, kus õppis kuni 1962. aastani. Kunstikooli lõpetamise järel suunati ta tööle Vaeküla internaatkooli, kus ta töötas joonistusõpetaja ja kasvatajana.

1963. aastal kolis Tober Tallinna, astus 1965. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriosakonda ning lõpetas kuueaastase stuudiumi skulptorina 1971. aastal cum laude. Aastatel 1971–1981 töötas Tober Eesti Dolomiidis kunstniku ja kivitahujana, kus töötas muuhulgas välja dekoratiivskulptuuride ja -vormide kavandeid.

Looming

Näitustel esinemist alustas ta 1972. aastal mitmesuguses tehnikas portreeskulptuuride ja kompositsioonidega. 1977. aastal esines ta Moskvas toimunud suurnäitusel "Maa noorus". Tema isikunäitused on toimunud Tallinna Kunstihoone galeriis 1977. ja Tartu Kunstnike Majas 1987. aastal, lisaks on tema tööd olnud esindatud paljudel programmilistel ja kuraatorinäitustel. Toberi viimaseks näituseks jäi "Naiskunstnikud Pallasest" Kõrgema Kunstikooli Pallas galeriis Noorus Tartus 2019. aastal, kus ta esines koos omaaegsete õpingukaaslastega. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1978.

Teoseid

• "Piigad pingil", puit, 1973 (Tartu Kunstimuuseum)
• "Ema portree", pronks, 1976 (Eesti Kunstimuuseum)
• "Marje", pronks, 1982 (Eesti Kunstimuuseum)
• Jüri Sillarti portreepea, pronks, 1982 (Balti Filmi-ja Meediakool)
• Peet Areni portreepea, pronks marmoralusel, 1982 (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum)
• Tamara Ditmani pronkspea graniidil, 1983 (Eesti Kunstimuuseum)