Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus
.jpg)
.jpg)
Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestis 2017. aasta teise poolaasta, 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. Euroopa Liidu Nõukogu (ja selle eelkäijate) eesistujariigid on vahetunud iga poole aasta tagant alates 1958. aastast. Eestile eelnes 2017. aasta esimesel poolaastal Malta ja järgnes 2018. aasta esimesel poolaastal Bulgaaria. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga.[1]
Eesistujariik korraldab liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja ligi 200 töörühma tööd, esindab nõukogu tervikuna ning kaitseb selle seisukohti läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.[1]
Algselt Eesti Vabariigi 100. aastapäevale 2018. aastal planeeritud eesistumisperiood tuli ootamatult poole aasta võrra ettepoole, kui rahvahääletuse tulemusel võeti Ühendkuningriigis vastu otsus Euroopa Liidust lahkumiseks ning seetõttu tühistati 2016. aastal Suurbritannia eesistumine 2017. aasta teisel poolaastal.[2] Suurbritannia loobumisega seoses kaaluti ka võimalust jagada periood Eesti ja Malta vahel, pikendades kummagi eesistumist kolme kuu võrra, kuid sellest lahendusest siiski loobuti.[3]
Eesistumise korraldusmeeskonda juhtis Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.[4][5] Eesti eriesindaja nõukogu eesistumise ajaks oli Eesti senine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kelle ülesandeks sai esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal Euroopa Liidu Nõukogu ühiseid seisukohti.[6] Kokku oli eesistumisega seotud ligi 1300 inimest, kellest umbes 300 pakkusid tugiteenuseid, enamik aga tegutses ekspertidena.[7] Uusi töökohti loodi siiski vaid umbes 300, neist kolmandik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis. Enamasti suunati eesistumisega tegelema juba varem riigisektoris töötavad inimesed.[8]
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistused algasid 2012. aastal. 2015. aastal valmis eesistumise tegevuskava ning selle põhjal ka keskne eelarve vajalikeks tegevusteks. Eesistumise ettevalmistusi koordineeris Riigikantselei.[7] Eesti eesistumise sisuprogramm koostati 2016. aasta suvest kuni 2017. aasta suveni, mil see valmis vahetult eesistumise eel. Selle aluseks oleva Eesti Euroopa Liidu poliitika kohaselt oli Eesti fookuses Euroopa ühisturg (sh digitaalne ühisturg), energialiit, idapartnerite tugevam sidumine Euroopaga ning e-lahenduste ja infoühiskonna edendamine Euroopa Liidu poliitikates.[1]
Korraldusmeeskonna teatel leidis Eestis eesistumisega seoses aset 223 üritust, neist 11 toimus ministrite tasemel. Ürituste peamine toimumiskoht oli Tallinna Kultuurikatel, väljaspool Tallinna toimunud 9 üritusest enamik toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Brüsselis toimus eesistumise ajal üle 2000 kohtumise.[4] Riigikogu kavatses Eestis seoses eesistumisega korraldada seitse üritust, millest ELi parlamentide peasekretäride istung ja ELi spiikrite konverents jäid 2018. aasta esimesse poolaastasse.[9]
Eesistumise eelarves oli 75 miljonit eurot, millele lisandus 3 miljonit eurot koolitusteks Euroopa Sotsiaalfondist.[7]
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Eesistumise avaüritus -
Digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinnas -
Eesistumise sümboolikaga märkmik -
Euroopa tuleviku elektrituru konverents Tallinnas -
Tulevikutöö konverents Tallinnas -
Euroopa Regioonide Komitee kohtumine -
Jean Claude Juncker ja Kersti Kaljulaid presidendilossis -
Üks eesistumise juures kasutatud kujutisi
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
_Video_message_by_Mariya_Gabriel,_Commissioner_for_Digital_Economy_and_Society_(36768057946).jpg)
.jpg)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2017. Vaadatud 1. juulil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti Euroopa Liidu eesistumine on pool aastat varem ERR, 26.07.2016
- ↑ Politico: Eesti eesistumine võib Brexiti tõttu pikeneda kolme kuu võrra Delfi, 26.06.2016
- ↑ 4,0 4,1 Eesti eesistumiseni jääb 190 päeva ERR, 23.12.2016
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2016. Vaadatud 23. detsembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2018. Vaadatud 23. detsembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 7,0 7,1 7,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2016. Vaadatud 23. detsembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Uku Särekanno 3 müüti Eesti eesistumisest poliitika.guru
- ↑ Eesti eesistumine Riigikogu kodulehel
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus |
- Eesti eesistumise koduleht
- Eesti eesistumise leht Facebookis
- Eesti eesistumise konto Twitteris
- Eesti eesistumine Riigikantselei kodulehel
- Eesti eesistumine Riigikogu kodulehel
- Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 (PDF)
- EL Nõukogu eesistumisega seotud Eesti ametnike ja poliitikute koolitusvajaduse analüüs, PRAXIS
- Eesti EL eesistumise tippsündmuste toimumiskohaks on Kultuurikatel! Kultuurikatel, 9. mai 2016
- Urmo Andressoo. Eesti eesistumine toob hankesaju Äripäev, 22. august 2016
- Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad ERR, 27. september 2016
- Kalle Pallingu ettekanne Eesti Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus, 18. oktoober 2016 (Youtube)
- Uku Särekanno. 3 müüti Eesti eesistumisest poliitika.guru, 18. veebruar 2016
- Anette Parksepp. Pilguheit eesistumise telgitagustesse: kuidas ööpimeduses kalakvoote jagati, err.ee, 30. detsember 2017
- Anette Parksepp. Suur ülevaade: mis sai eesistumisel tehtud ja mis mitte? ERR, 1. jaanuar 2018