Eesti Loomaarstide Ühing

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Loomaarstide Selts)
Eesti Loomaarstide Ühing
Lühend ELÜ
Asutatud 1920
Õiguslik staatus mittetulundusühing
Eesmärk Eesti Loomaarstide Ühing (ELÜ) on kõigi ametkondade ja süsteemide veterinaararste ühendav vabatahtlik üleriigiline mittetulunduslik ühing.
Asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu, Eesti Vabariik
Liikmed Ühingu liikmeteks võivad olla kõik veterinaararsti diplomit omavad Eesti Vabariigi kodanikud ning kõik Eesti Vabariigis tegutsevad kehtivat tegevusluba omavad isikud.
Juhtkond [1]
Veebileht vet.ee

Eesti Loomaarstide Ühing (lühend ELÜ) on Eestis tegutsev ühing.

Eesti Loomaarstide Ühingu ajalugu ulatub aastasse 1920, mil asutati Eesti Loomaarstide Selts[1]. Aastal 1927 sai nimeks Eesti Loomaarstide Ühing[1]. Aastal 1940 ELÜ tegevus lõpetati, jätkas varasemat tööd 1945. aastal asutatud Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (lühend: EVÜR), mis tegutses aastani 1990[1]. Eestis taasasutati Eesti Loomaarstide Ühing aastal 1988[2] (teistel andmetel 1989[1]).

Põhikirja järgi on Eesti Loomaarstide Ühingu eesmärkide seas[3]:

Eesti Loomaarstide Ühingu häälekandja on aastast 1925 ilmuv Eesti Loomaarstlik Ringvaade[1]. Lisaks korraldab ELÜ igal aastal loomaarstide ja loomaarstiabiliste teaduskonverentsi "Veterinaarmeditsiin", kus kuulutatakse välja Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia ja aasta loomaarst.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Loomaarstide Selts ja Eesti Loomaarstide Ühing (1919–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis elavad loomaarstid tundsid vajadust rajada oma kutseorganisatsioon juba vabariigi esimestel aastatel. Kuna paljud loomaarstid olid mobiliseeritud, siis venis ka seltsi loomine, kuid 1919. aasta oktoobri algul otsustasid 12 Tallinna veterinaararsti (August Arras, Erich Eller, G. Grünwald, A. Kotkas, H. Lensin, A. Morel, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Julius Taeker, Tedder ja J. Varnik) ühiselt panna paika tulevase seltsi põhijooned ja alustada põhikirja loomisega[4]. Eesti Loomaarstide Selts (lühend: ELS) asutati Tallinnas 19. oktoobril 1919, kui peeti esimene üldkoosolek, kus võeti vastu põhikiri, kohale oli tulnud 18 loomaarsti. Ajutisteks juhatuse liikmeteks valiti Karl Lind, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Karl Saral ja Julius Taeker [5].

ELS-i avamise koosolek toimus 10. jaanuaril 1920 Tallinna Kommertskooli ruumides, kus viibis 40 loomaarsti. Esimeseks esimeheks valis seltsi eestseisus 1920. aastal Julius Taekeri, abiesimeheks Karl Sarali, kirjatoimetajaks August Arvo Olt-Ojasalu, teadussekretäriks August Arras, laekahoidjaks Peeter Ruus ja raamatukoguhoidjaks Karl Lind[4][5]. Järgmise aasta detsembris (1921) toimunud üldkoosolekul astus seltsi eestseisusest välja Julius Taeker haiguse tõttu (1923. aastal ta suri) ja tema asemel valiti uueks eestseisuse liikmeks Karl Roomet[6]. Järgmiseks esimeheks valiti August Arras, kes oli ametis üle 10 aasta ja pärast teda olid ametis veel Jaan Rabison, Artur Herodes, Friedrich Peppik ja Emil Ruber[5]. ELÜ, olles pärast Vabadussõda ainuke kompetentne loomaarste ühendav organisatsioon, seisis selle eest, et Veterinaarinstituut ja hilisem loomaarstiteaduskond jääks püsima ning loomaarstihariduse andmine Eestis ei katkeks[4].

Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (1945–1990)[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis: Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis

Teise maailmasõja eest Rootsi pagenud Eesti päritolu loomaarstid asutasid 27. märtsil 1945 Stockholmi Veterinaariülikooli ruumides Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis (lühend: EVÜR). Uue ühingu põhikirja töötasid välja A. Arras ja Ludvig Tedder ning lähtuti põhimõttest, et see jätkab 1940. aastal suletud ELÜ tegevust[7]. Asutamise koosolekust võtsid osa August Arras, Erik Anari, Artur Herodes, Valter Kraner, Johan Kruus, Aleksander Raudsepp, Philipp Selli, Juhan Siilak ja Ludvig Tedder[7]. EVÜR tegutses ligi 45 aastat ja viimane korraline koosolek peeti 21. septembril 1990, kus liikmed otsustasid ühehäälselt ühingu tegevuse lõpetada seoses ELÜ taasasutamisega Eestis[8].

Eesti Loomaarstide Ühing (1988–)[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Loomaarstide Ühing taasasutati 4. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandus Akadeemia aulas. Taasasutatu ühingu esimeseks esimeheks valiti Endel Aaver ja juhatuse liikmeteks valiti Arne Nurmik, Aadu Kolk, Pentti Irval, Peeter Varik, Artur Hunt, Taavet Hallimäe, Taimi Parve, Vambo Kaal, Vahur Tarkmees, Hans Kavak, Madis Aidnik, Ülo Puusepp, Harry Peil, Jaagub Alaots, Inge Barkala ja Andres Tamm. Valiti ka revisjonikomisjon koosseisus Ülo Puidak, Villem Robi ja Lembit Tegova. Kokku osales salajasel hääletamisel 186 loomaarsti[9].

Aastal 1993 toimunud ELÜ üldkoosolekul ei õnnestunud valida uut juhatust, seoses sellega ühingu tegevus ajutiselt lakkas[10]. Järgmisel aastal suudeti taaskäivitada ühingu tegevus, kui 21. jaanuaril 1994 toimus järgmine üldkoosolek kus osales 134 ühingu liiget. Otsustati vähendada juhatuse liikmete arvu, nii et sinna kuuluksid president ja 6 liiget. Samal koosolekul valiti presidendiks Toomas Tiirats, aupresidendiks valiti Endel Aaver, juhatuse liikmeteks Pentti Irval, Aadu Kolk, Jüri Parre, Ago Pärtel, Raivo Selgis ja Andres Valdmann. Valiti ka revisjonikomisjon, mille liikmeteks said Mihkel Jalakas, Illa Miller ja Olev Peetsu[11]. Värskelt valitud juhatuse laiendatud koosolekul 29. aprill 1994 teatas ELÜ president Toomas Tiirats, et Eesti väikeloomaarstidel on plaanis luua oma alaühing. Selle uue ühingu, mis hiljem nimetati Eesti Väikeloomaarstide Seltsiks (lühend: EVS) eestvedajateks olid loomaarstid Tiina Toomet ja Merle Valdmann [10][12].

Aastal 1991 sai ELÜ Ülemaailmse Loomaarstide Assotsiatsiooni (World Veterinary Association, WVA) liikmeks. 1997. aastal sai ELÜ Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni (Federation of Veterinarians of Europe, FVE) vaatlejaliige ja hiljem täisliikmeks[13]. Kaks aastakümmet hiljem, 2017. aastal, oli ELÜ-l võimalik korraldada FVE peaassamblee esmakordselt Eestis (ja ka Baltimaades)[14].

Üheks oluliseks ELÜ funktsiooniks sai 1990. aastate keskelt alates korraldada loomaarstidele suunatud iga-aastast konverents näitust "Veterinaarmeditsiin". Esimene konverents toimus Tartus (1994) ja selle korraldasid Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarteaduskond ja ELVI veterinaaria osakond ning näituse poole eest vastutas ELÜ, osa võttis ligi 300 loomaarsti[15]. Järgmisest aastast olid korraldajad EPMÜ loomaarstiteaduskond ja ELÜ[13].

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamiskoosolekul 19. oktoobril 1919 osales 18 loomaarsti[4]. Seltsi avamise koosolekul 10. jaanuaril 1920 astus liikmeks 40 loomaarsti. Aastal 1929 oli hinnanguliselt 80% Eesti loomaarstidest ELÜ liikmed[4].

Eesti Loomaarstide Ühingu Liikmeskond
Aasta Liikmete arv aasta lõpuks Juurde tulnud Surnud Välja astunud Välja heidetud
1920 51 11 – – –
1921 65 14 – – –
1922 65 3 3 – –
1923 74 11 2 – –
1924 76 4 2 – –
1925 85 11 1 – 1
1926 91 8 1 – –
1927 102 11 – 1 –
1928 108 8 1 1 –
1929 118 10 – – –
1930 118
1931 132
1932 139
1933 139
1934 157
1935 161
1936 164
1937 166
1938 178
1939 189
1940 185

Auliikmed, Aasta Loomaarst ja Elutööpreemia[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklites Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia ja Aasta loomaarst

ELÜ ja EVÜR auliikmeid nimetati eriliste teenete eest veterinaarias[4][7].

Auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

ELÜ esimehed ja presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis[7][muuda | muuda lähteteksti]

ELÜ taasasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 68–69.
  2. ↑ http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=11 (vaadatud 23.02.2013)
  3. ↑ http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=3 (vaadatud 23.02.2013)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 August Arvo Olt-Ojasalu (1930). "Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd IV 1/2. Lk 29-35. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 30. jaanuaril 2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Enn Ernits (1995). "Eesti Loomaarstide Ühingu esimesed kakskümmend aastat". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd XXI 1. Tartu. Lk 25-28. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 30. jaanuaril 2018.
  6. ↑ "Eesti Loomaarstide Selts". Agronoomia (eesti keel). Kd II aastakäik. Tartu. 1922. Lk 130-132.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Helmut Riispere (1994). "Eesti Loomaarstid Paguluses". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 2. Tartu. Lk 52-55. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
  8. ↑ Jüri Parre (1990). "Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (EVÜR) & Eesti Loomaarstide Ühing (ELÜ)". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 4. Tallinn. Lk 40-42. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
  9. ↑ "Ülevaade ELÜ asutamiskoosolekust ja juhatuse koosolekutest". Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd XVII 1. Tallinn: Eesti NSV Riikliku Agrotööstusekomitee Agrotööstuse Informatsioonikeskus. 1989. Lk 21. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2018. Vaadatud 26. jaanuaril 2018.
  10. ↑ 10,0 10,1 Enn Ernits (2000). "80 aastat eesti loomaarstide ühingut". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1. Tartu. Lk 41-45. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. august 2018. Vaadatud 21. augustil 2018.
  11. ↑ 11,0 11,1 Jüri Parre (1994). "Eesti Loomaarstide Ühingu üldkoosolekust". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1. Tartu. Lk 31-33. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. august 2018. Vaadatud 21. augustil 2018.
  12. ↑ Tiina Toomet (2003). "Kümme aastat - lühike või pikk aeg ehk suu ammuli Euroopasse". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1. Tartu. Lk 35-36. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 "ELÜ üldkoosolek". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 2. Tartu. 2002. Lk 12-18. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ Toomas Tiirats (2017). "Tallinnas kogunes Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni üldkogu". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 3. Tartu. Lk 18-20. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. ↑ Birgit Aasmäe, Tiit Lepp, Jüri Parre (1994). "Konverents "Veterinaarmeditsiin '94"". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 5/6. Tartu. Lk 43-45. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 Jüri Parre (1991). "Eesti Loomaarstideühingu auliikmed 1990. a". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1/2. Lk 99-101. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. ↑ 17,0 17,1 Endel Aaver (1998). "Seppo Soro Eesti Loomaarstide Ühingu auliikmeks". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 6. Tartu. Lk 193. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  18. ↑ "Konverents Veterinaarmeditsiin 2013". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1. Tartu. 2014. Lk 15-19. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Loomaarstide_Ühing&oldid=6602075"