Ecce homo (Nietzsche)
| Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse | |
|---|---|
| Autor | Friedrich Nietzsche |
| Algpealkiri | Ecce homo. Wie man wird, was man ist |
| Tõlge | Jaan Undusk |
| Päritolumaa | Saksamaa |
| Keel | Saksa |
| Žanr(id) | Filosoofiline autobiograafia |
| Eesti kirjastaja | Vagabund |
| Avaldamisaeg | 1888 |
| Eesti avaldamisaeg | 1996 |
| Lehekülgi | 215 |
| ISBN | 9985835107 |
"Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse" (sks Ecce Homo. Wie man wird, was man ist, 1908) on Friedrich Nietzsche autobiograafia.
Teos algab järgmiselt: “Aimates, et üsna varsti pean inimkonna ette astuma kõige rängemaga talle seni esitatud nõudmiste seast, näib mulle hädavajalik kõnelda sellest, kes ma olen.” Järgnevates peatükkides püüabki Nietzsche sellele küsimusele vastata: “Ma ei tunne ateismi hoopiski mitte kui millegi saadust, veel vähem kui sündmust: ta on mulle instinktiivselt omane. /---/ Niikaugele kui laotub Saksa, laostub ka kultuur. /---/ Võibolla olen ma Stendhali peale isegi kade? Ta on minu eest napsanud parima ateisti-nalja, just minu jaoks kohase: “Jumala ainus vabandus seisneb selles, et teda ei ole olemas”… /---/ Lüürilise luuletaja ülima eeskuju olen ma leidnud Heinrich Heines. /---/ Ka mina ise ei ole veel ajakohane, mõned sünnivad postuumselt. /---/ Ja ma tunnistan ausalt, et veelgi enam rõõmustavad mind minu mitte-lugejad, nood, kes pole eales kuulnud ei minu nime ega sõna filosoofia; ent ükskõik, kus ma ka välja ei ilmuks, olgu või siinsamas Torinos, pilk minule elevustab ja heastab iga näo.”
| „ | Niikaugele kui laotub Saksa, laostub ka kultuur. | “ | |||
