Dao

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filosoofia mõistest; programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Dao (programmeerimiskeel)

px250


Dao (hiina keeles 道, pinyinis dào, Wade-Giles: tao, jaapani keeles, korea keelesdo), eesti keeles tee (ka tegevusena), on hiina kultuuri ja selle mõjupiirkonna kultuurides levinud filosoofiline üldmõiste.

Hieroglüüf kuulub taoismi (daojia; daojiao) ja neokonfutsianismi (daoxue) nimedesse. "Mozis" on dao-õpetuseks (daojiao) ja "Zhuangzis" dao-kunstiks (tehnikaks) (daoshu) kutsutud varajast konfutsionismi. Hieroglüüfi erinevates koolides erinevate määratluste ja piiritluste tõttu on Han Yu (768–824) nimetanud seda da’ks (tühjaks kohaks (positsiooniks)), mis ei oma täpselt kinnistatud tähendust.

Filosoofilises tähenduses (tõeline tee, kõrgeim printsiip, täius) on sõna mõtestatud nii idas kui läänes väga erinevalt. Dao ekvivalendiks on sageli peetud kreeka logost ja india Brahmaani.

Kosmoloogiliselt: kogu universumi algus,
ontoloogiliselt: kõik olemasolev,
teoloogiliselt: kõikjalviibiv jumal,
füüsikaliselt: ühendväli,
psühholoogiliselt: puhas teadvus,
eetiliselt: õige käitumine,
pragmaatiliselt: tulemuslikkus jne.

Vaimset pühendumist nõudvate kunstide ja oskuste terminoloogias on "dao" (道) kasutusel järelliitena (Jaapani teetseremoonia sadō (茶道), lilleseadekunst kadō (華道), võitluskunstid aikidō (合気道), judo (柔道), kendō (剣道), taekwondo (태권도, 跆拳道) jne).

Hieroglüüfi tähendusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hieroglüüfi olulisemateks otsesteks tähendusteks on 'tee', 'viis, vahend, meetod', 'tehnika, kunst' ja harvemini 'mõte, õpetus, põhitõde'. [1]

Piktograafiliselt kujutab hieroglüüf (kiirelt) liikuvat pead. Mida võib mõista ka peamise liikumisena ja peamises liikumisena. Mõnedes Hiina linnades (näiteks Tianjingis) on dao tänavasiltidel üldkeele standardse tänavanimetuse asemel. ("Tänava tänasena.")

Taoismis: Dao, tõeliselt olemuslik tee (kõikehõlmav algus; üleüldine maailma liikumise ja muutlikuse seadus; kõrgeim absoluut, kõikide nähtuste (ilmingute) läte millest kõik lähtub ja millesse naaseb).
Konfutsionismis: kõrgeim (tõene) tee; tõene ja selle peegeldus inimeses; kõrge printsipiaalsus, täiuslik käitumine (vastavalt täiusliku inimese loomusele); kõrged eetilised normid, kõrge moraal (mida inimene peab järgima).
Budismis:
1) budistlik õpetus.
2) (sanskr. marga; ka patha) bodhi tee; tee pääsemisele; askees ümbersündidest vabanemiseks.
3) (bodhi) virgumine, valgustumine; nirvaana. [1]

Kreeka sõna μέθοδος (methodos; meetod) koosneb eesliitest μεθ- (erivorm μετα-) ja tüvest ‘οδός. Esimene väljendab järgimise mõtet ("eel-", "järgima mööda (läbi)", "mööda (läbi)"), teine tähendab aga omaette sõnana ”teed”. Koondtähenduseks on "järgima teed", "järgimise tee".

Muutuste raamatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Yijingi" põhitekstis esineb sõna dao vaid paar korda ja sedagi oma argises tähenduses. Seevastu on see teose lisades juba tavaline sõna. Peamise lisas „Xici Zhuan” kasutakse sõna dao juba nii üldises kui ka üheses mõttes. Üheselt näiteks: Taeva tee, Maa tee, Inimese tee, targa valitseja tee, muutuste tee jne. [2] 5. antakse ka esimene dao tuntud piiritlus:

Kord valgus (yang), kord vari (yin) – see on Kulg.

Ja seletatakse sellest tulenevat järgnevalt juba pikemalt lahti. Lisades 10.:

Need ("Muutused") sisaldavad endas Taevaaluse Kulgu.

Taoismis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiinaliku praktilise filosoofia mõistena on Dao olnud kasutusel alates 6. sajandist eKr Laozi Daodejingis. Selle raamatu eestikeelses tõlkes on Linnart Mäll kasutanud Dao vasteks sõnu kulg, kulgema, kulgemine, kulgeja jmt.

Hiinalik analoog lääne väljendile „tõeotsing” on „tee (dao) otsing”. See on ka nii tõeni (tee) viiv meetod (tee), kui selle otsimise meetod (tee). Seejuures ei taodelda niivõrd teadmist (elust), kuivõrd oskust (elada). Tegu pole teoreetilisuse vaid praktilisusega. Seetõttu pole dao teadmine, vaid juba teoks saanud oskus (osavus). Dao on taoistidele teatud määral sünonüümne sõnadega fang (meetod, kunst) ja fa (seadus). [3]

Taoismis on kokku seotud kolm dao olulist tähendust [3]:

  1. kulg (dao kulgemisena; n-ö oleva elava tõena)
  2. kulu otsimine (dao teelolekuna kuluni)
  3. kuluni viiv tee (vahend) (dao teena-vahendina, õpetusena)

Näiteks „Daodejingi” esimest lauset (dao ke dao fei chang dao) saab paljude muude võimaluste hulgas lugeda ka:

Tee kulgemiseni pole püsiv Kulg. (Teel teelolemine pole püsiv Kulg.)

Või teel (õpetus, meetod) kulgemine (teel liikumine või kulgemise väljendamine sõnades) pole püsiv-igavene (absoluutne) Kulg (elav tõde). Selline võimalus tekkib seetõttu, et hiina keeles omandab sõna oma liiksuse ja sellega seotud tähenduse alles lauseliikmena. "Rikkudes" kogu lääneliku mõtte aluseks olevat mõistelise loogika esimest - samasuse ehk mõiste (väite) identeedi püsivuse - seadust, pole selline mõiste samasuse muut(u)mine kooskõlas idealismist võrsunud ideede vahekordi käsitleva loogikaga ja on sellest seisukohast vasturääkivusi toov. Hiinalikus mõtteviisis ei kasutata sõna (märki) nimetatava idee (idealiseeritud) väljendusena vaid viidatava reaali väljendusena. Seetõttu on kõne all nimetatava idee samasuse asemel viidatava reaali taolisus (sellasus, Aristotelesel sarnasus). Selline naturalism on erinev läänelikust karakterismist, milles tuuakse läbi idealiseerimise välja asjale (objektile) omane karakteerne ehk iseloomulik omaduslikkus. Piirates sellise tingimusliku määratlemise kaudu objekti vahetut terviklikkust ja eemaldudes selle reaalsest (naturaalsest) kulust. [4]

Daod ja taoismi on seletatud ja kirjeldatud mitmeti. Taoismi eesmärk, nagu ka paljudel muudel idamaistel vooludel, võib olla mõtlemise vabastamine mürast, mõistelisest mõtlemisest, pettekujutlustest ja klammerduvast rabelemisest, kompleksidest ja enesepildi ehitamisest/edastamisest, säilitades vaid tegevuse/tegevusetuse, mis põhineb n-ö puhta teadvuse taolisusel (sellasusel). Sellise tegevuse/tegevusetuse või seisundi allikat nimetatakse taoks. Kuna puhast teadvust peetakse kõigega kokkusobivaks ja kõigele avatuks, siis märgib "dao" tihti ka tegevuse/tegevusetuse, seisundi või protsessi tulemuslikkust või eetilisust. Kuna selline olek või olemisviis lähtub erinevate uskumuste või traditsioonide kohaselt Jumalast, ühendväljast või muust analoogsest, siis seostub sõna "dao" tihti ka mõnega neist. Dao on ka teatavate asjade läte või allikas.

Laozi taost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppida on päevast päeva täita, taoga tegelda on päevast päeva kahaneda. Laozi. Daodejing. (48). 2002. Jaan Kaplinski. (html) Kasutatud 2002. (eesti keeles)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Большой китайско-русский словарь по русской графической системе в четырёх томах. Около 250.000 слов и выражений. Составлен коллективом китаистов под руководством и редакцией проф. И. М. Ошанина. Издательство «НАУКА», Главная редакция восточной литературы, Москва 1983—1984. (количество иероглифов около 15.700)
  2. Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. "Северный ковш", 1999.
  3. 3,0 3,1 Е. А. Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6
  4. Кобзев А.И. (A. I. Kobzjev) Логика и диалектика в Китае. (A. I. Kobzjev Loogika ja dialektika Hiinas) Кобзев А.И. (A. I. Kobzjev) Логика и диалектика в Китае. (A. I. Kobzjev Loogika ja dialektika Hiinas)