Danny, maailma parim

Allikas: Vikipeedia
Danny, maailma parim
Autor Roald Dahl
Algpealkiri Danny, the Champion of the World
Tõlge Andry Ervald Mall:Eesti
Päritolumaa [[Pilt:{{riik/{{{2}}}/lipp}}|25x15px|border|Suurbritannia]] {{{2}}}
Keel Inglise
Žanr(id) Lastekirjandus
Kirjastaja Jonathan Cape (originaal)
Eesti kirjastaja Eesti Raamat
Avaldamisaeg 1975
Eesti avaldamisaeg 2006
Lehekülgi 216
ISBN 9985655427 (2006. a trükk)

"Danny, maailma parim" (inglise "Danny, the Champion of the World") on Roald Dahli 1975. aastal välja antud lasteraamat.

Peategelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Danny ja tema isa William.

Peategelase lühiiseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Danny on leplik ja tagasihoidlik poiss, kuid omatahtega. Koos isaga igapäevaselt autosid putitades, tekkis ka temal soodumus ning huvi autode hingeelu vastu ja ka teatav oskus autosid remontida ning hooldada- just nagu arstid ravivad inimesi. Ta isa on talle vahvaks kaaslaseks, täiskasvanute maailma sisse elamisel ja ühtlasi ka suureks eeskujuks. Danny tahaks väga, et ta suureks saades tema moodi oskaks olla ja elada. Üle kõige siin maailmas armastas Danny oma imelist isa, kes temaga kõike jagas ja tema eest hoolitses ning kes vahvaid lugusid jutustas.

Lühike sisukirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Danny ema suri, kui Danny oli 4-kuune. Sellest ajast peale jäid nad isaga kahekesi. Danny maailm koosnes väiksel maalapil olevast bensiinijaamast ja autoremonditöökojast ning imetillukesest vagunelamust. Nad elasidki selles nimetatud vagunelamus, millel olid all rattad ja mille värv meenutas lihtsamat lapitekki, nii kirju oli see. Danny imetleb oma isa nii väga, et ta soovib meiega jagada oma seiklusrohkeid ja põnevaid mälestusi isaga koosveedetud ajast. Nagu tuulelohe lugu: ühel päeval läksid Danny ja isa bensiinijaama taga asuvale mäele lohe lennutama, kui nad mäele jõudsid ültes isa: „Oota, kuni tuul läheb suuremaks siis lase lohe lendu“. Tuul tõusis ja isa ütles Dannyle: nüüd, lase nööri veidi järele, siis lendab tuulelohe kõrgemale“. Tuulelohe lennutamisele järgnesid ka õhupalli lennutamine aga eriliselt armsad olid Dannyle hommikused kooli saatmised, mil isa jagas Dannyle teadmisi loomade ja lindude ning taimede elust. Nagu eespool kirjutatud elasid Danny ja ta isa suhteliselt rahulikku pereelu-ainult kahekesi- aga ühel päeval- ei õigemini ühel ööl saabus Danny jaoks ärkamise tund. Nimelt ärkas ta öösel ülesse ja hakkas isa otsima. Ta ootas, jõudis juba muretsema hakata ja kogu vagunelamu, bensiinijaama, töökoja ja kontori läbi otsida ning jäi siis isa ootama. Kui isa koju tagasi jõudis, küsis Danny temalt: “Isa, kus sa käisid nii hilja?“ Isa alguses ei tahtnud vastata aga otsustas siiski pojale oma öise käigu tagamaid avada ja rääkis Dannyle oma saladuse. Saladuseks, millest isa Dannyle rääkis, oli tema kirg faasanitesalaküttimise“ vastu, mille ta tõsi peale Danny ema surma oli unustusse vajuda lasknud, kuid nüüd ei pidanud ta kiusatusele vastu ning läks metsa jahile. Edasi järgnes pikk ja põhjalik jahimälestuste ning –kommete kirjeldamine: „Tead Danny faasanite küttimine on üks hea hobi, kui jahilt koju jõuad on alati ka söök laual. Mina käisin ka oma isaga kaasas. Iga kord kui tagasi tulime oli mõni kuul ka isa tagumikus kinni ja ema tõmbas neid välja. Metsas on aga ka vahid, kes jätavad paar kuuli salaküttide tarvis.“ Mets, kus Danny isa käis faasaneid küttimas, kuulus härra Victor Hazellile. Metsas toimus faasanite kasvatamise nime all faasanite rasvaseks söötmine, nii et linnud enam lennata ei jõuaks ja siis said rikkad inimesed faasaneid mitte küttida vaid maha nottida. Danny oli alles üheksa aastane, kui ta sai teada oma isa aga ka teiste külaelanike: külaarsti, külapolitseiniku, kirikuõpetaja abikaasa jne saladuse. Kuulanud isa rahulikult ära ütles Danny, et tema lubab isal küll öösiti rahulikult metsas jahil käia, kui isa ainult teatab, millal ta läheb. Ühel ööl nii juhtuski, Danny jäi iseseisvalt magama, kuigi siiani oli isa sel ajal pea alati kohal. Sel kõnealusel ööl ärkas Danny kella kahe ringis ning hakkas isa otsima, isa ei olnud kusagil ja ometi on Danny isa mees, kes alati oma sõna peab. Danny muutus murelikuks ning selleks, et mure temast võitu ei saaks, otsustas ta isa otsima minna. Jällegi, et kiiremini teadmatu olukord laheneks otsustas ta selleks parasjagu remondis olevat võõrast autot kasutada. Danny oskas natuke autot juhtida ja nii ta siis selle võõra autoga öösel üksinda isa otsima sõitiski. Tee oli küll tuttav aga takistusena liikus talle teel vastu politseiauto. Danny mõtles sellest ebameeldivast takistusest vabaneda ja see tal ka õnnestus. Edasi suundus ta tuttava, metsa poole isa otsima. Ta leidis isa hääle järele ülesse aga isa seisund ei rõõmustanud poega kuidagi- isa oli nimelt sügavasse auku kukkunud ja jalale kõvasti haiget saanud. Danny ja isa ühisel nõul ja jõul õnnestus isa metsast haige jalaga ikka koju toimetada. Järgmisel hommikul lubas isa külaarsti,, nimega Spencer, kutsuda. Spencer, kui külaelanike ravija ja ka sõber otsustas Danny isa haiglasse operatsioonile saata, vahepeal aga jõudis ta Danny isaga rääkida ka jalavigastuse tekkeloost. Õhtul toodi Danny isa koju tagasi ning pandi voodisse magama. Hommikul ärkas ta metallvardaga haige jala sees, mis astudes lõbusalt klõpsatas. Arst kirjutas Danny isale veel ka unerohtu valude vastu. Vahepeal elasid Danny ja ta isa vaikselt oma elukest edasi- tehes oma igapäevaseid toimetusi kodus ja Danny koolis. Danny märkas, et isa on peale temaga juhtunud õnnetust kuidagi tõsisem ja ärrituvam. Ning siis ühel õhtul avaldaski isa pojale oma tusase oleku põhjuse. See hr Hazell ja tema ülbe suhtumine teda ümbritsevatesse inimestesse, kellel on samasugune õigus siin maakeral elada ja olla kui temalgi, ajab teda väga tusaseks ja närviliseks. Viskaks talle õige ühe sellise vembu, mida ta mäletab kuni oma elupäevade lõpuni. Ning Danny isa visandas pojale plaani- peagi saab toimuma „suurjaht“ hr Hazelli metsa faasanitele (ikka neile ülirammusatele ja pea lennuvõimetutele), mis siis kui jahihärrastel ja –daamidel polegi kedagi lasta! Mis siis kui enne neid on keegi kõik faasanid metsast „kinni püüdnud?“. Ja nii nad siis Dannyga kahekesi fantaseerisid. Üks samm viis teiseni ja Danny soovitas isal faasanite lemmiktoidu –rosinate- sisse arsti poolt kirjutatud unerohtu panna ja rosinad seejärel kinni õmmelda. Mõlemad olid oma plaani üle väga õnnelikud ning põnevil seda ruttu-ruttu teoks tegema- täpsemini öeldes reedel juba. Isa ostis poest rosinaid ning pani need õhtul likku, reedel oli Dannyl koolist isa vabastus- bensiinijaam pandi selleks päevaks kinni. Nii nad siis toimetasid: isa ja Danny lõikasid rosinatesse augu ning isa tegi unerohutabletid neljaks, et jaguks võimalikult paljudele ja siis õmmeldi rosinad jälle ilusasti kinni. Reede õhtul, päev enne „suurjahti“ läks isa Dannyga metsa faasaneid püüdma- kaasas kõhu peale peidetud 120 unerohutäidisega rosinat. Kihutavalt põnev oli see sündmus ühtviisi Dannyle- kellele see oli esimene „salaküttimine“ ning Danny isale- selle fantastilise ulatuse ning unistuse tõttu, mis selle jahiga seondusid- mõelda vaid korraga 120 faasanit, siis tuleks ju veel ka pliit osta ja lauanõusid juurde ja külmkapp jne,jne. Lindude söötmine rosinatega õnnestus suurepäraselt ja kui metsavahid olid koju läinud hakkasid Danny ja ta isa ootama millal faasanid puu otsast uimasena alla potsatavad. Ja nii nad kokku lugesid- 120 „unist“ faasanit. Nüüd ruttu kottidesse toppida ja taksoga kodu poole. Vahepeal viidi uimased linnud pastoriproua juurde hoiule. Järgneval hommikul oli kõigepealt kohal küladoktor ja sealt nad nägidki juba künka pealt tulemas pastoriprouat, kõige suurema lapsevankriga mis siiani nähtud. Aga miks, miks küll ta nii metsikult kiirustas ja miks laps vankris nuttis? Näe üks faasan lendas lapsevankrist välja ja seejärel teine- kõik möödujad peatasid autod ning vahtisid maailmaimet. Ei läinud kaua mööda kui faasaneid sai terve Danny isale kuuluv maalapike täis- järelikult unerohu mõju hakkas lõppema. Käesoleval ajal olid faasanid aga Danny isa maalapil ja seaduse järgi kuulusid seega neile. Üsna ruttu tõttas kohale ka hr Hazell oma uhke autoga ning kamandas kohale ka külapolitseiniku. Tekkis äge vaidlus, loomulikult oli politseihärra Danny isa poolt ning nii ta siis tegi ettepaneku ajada uimased faasanid üle Hazelli auto tema maadele- aga need uimased linnud olid pea lennuvõimetud ja nii nad selle imeläikiva auto siis oma teravate küüntega kraabistasidki. Nüüdseks oli aga unerohu mõju juba täiesti lakanud ning faasanid lendasid kuhu süda lustis. Ja oh üllatust, üksnes 6 lindu „magasid“ veel- nemad läksid siis jagamisele. Kogu salaküttijate toetusringkond sai teada Danny toredast mõttest- püüda neid õige maitsvaid kõhutäisi unerohuga täidetud rosinatega. Aga seniks jätkus Danny ja Danny isa seiklusrohke eluke- nüüd plaanisid nad koos juba ka forelle püüdma minna...


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]