Dakotad ja lakotad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Dakootad ja lakootad)

Dakotadeks ja lakotadeks nimetatakse rühma peamiselt Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elavaid hõime, kes kõnelevad üksteisele sarnaseid murdeid ning keda ühendab sarnane kultuur ja ajalugu. Käibel on ka rööpnimetus siuud.

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dakootad ja lakootad kõnelevad kahte fonoloogiliselt süstemaatiliselt erinevat, kuid vastastikku arusaadavat murret, mis omakorda jagunevad väiksemateks murrakuteks. Tiitonid kõnelevad niinimetatud l-murret ehk lakoota keelt. Santiid ja sissetonid ning janktonid ja janktonaid kõnelevad niinimetatud d-murret ehk dakoota keelt, mis omakorda jaguneb ida- ja läänemurdeks.

  1. l-murre ehk lakoota keel
    • tiitonid
  2. d-murre ehk dakoota keel
idadakoota murre
  • santiid ja sissetonid
läänedakoota murre
  • janktonid ja janktonaid

Lisaks väiksematele erinevustele sõnavaras ja häälduses seisneb kahe murde vaheline süstemaatiline erinevus selles, et d-murde sulghäälikule [d] vastab l-murdes alati külghäälik [l]. Teisisõnu puudub lakoota keeles häälik [d] ning dakoota keeles häälik [l]. Lisaks esineb kahe murderühma hääldusmustrite vahel muid süstemaatilisi erinevusi. Murdeerinevuste poolest paiknevad janktonid-janktonaid tiitonite ning santiide-sissetonide vahepeal. Fonoloogiliselt kuuluvad nad küll samasse murderühma santiide ja sissetonidega, kuid ühise sõnavara poolest sarnanevad nad pigem l-murret rääkivatele tiitonitele.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omanimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üksnes lakootade-dakootade kohta käivaks etnonüümiks kujunes lakȟóta/dakhóta alles 20. sajandil euroopaliku etnilise ideoloogia levides ning sedagi peamiselt ainult inglise keelt kõneldes. Ajalooliselt dakootadel ja lakootadel enda kohta ühisnimetus puudus, sest esmaseks identiteedi kandjaks oli hõim. 19. sajandi alguseks olid dakoota murdeid kõnelevad hõimud jagunenud neljaks hõimkonnaks, millest kaks omakorda väiksematest hõimudest koosnesid. Peaaegu kõigi naaberrahvastega pidevalt sõjajalal olnud dakootad ja lakootad tähistasid nimetustega dakȟóta ja lakȟóta eelkõige küll nende nelja hõimkonna liikmeid, kuid samuti näiteks ka 19. sajandil teisel poolel koos dakootadega Ameerika Ühendriikide vastast sõda pidanud algonkini keelt kõnelevaid šaieene. Dakhóta/lakȟóta algne tähendus ongi ‘semu’ või ‘liitlane’. Veelgi avaram tähendus on sõnal väljendis Lakȟóta tȟókeča ‘teised hõimud’, millega kutsuti dakootade-lakootadega vaenujalal olevaid või nendega liidusuhtesse astumata muid hõime. Konservatiivses keelekasutuses määratletakse konkreetset dakootade-lakootade hulka kuuluvat isikut või isikute rühma täpse allhõimunimetuse abil (nt. oglaala või hunkpapa), kuid nooremate, eriti dakoota keelt mitte valdavate dakootade jaoks on terminid dakoota ja lakoota omandanud eksklusiivse etnonüümi tähenduse. Nii kasutavadki lakootad inglise keelt rääkides üldistavalt etnonüümi lakoota ja dakootad etnonüümi dakoota. Ingliskeelsetes avalikes kõnedes ja indiaanikeskses ajakirjanduses kasutatakse seevastu sageli poliitiliselt korrektsemat väljendit lakoota ja dakoota rahvas (ing. k. Lakota and Dakota people), et osutada mõlema murde võrdsusele ja neid rääkivate hõimude ühtsusele.

Siuud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dakootasid ja lakootasid kutsutakse veel ka siuudeks. See paljudes maailma keeltes käibel olev rööpnimetus on laenatud prantsuse keele vahendusel varase odžibve keele ottava murde sõnast naatoweessiwak (ainsuses naatoweessi), mis tõlkes tähendab ‘massasauga lõgismadu’ (Sistrurus spp.). Prantsuse keeles asendati odžibvekeelne mitmuse tunnus –ak prantsuskeelse mitmuse tunnusega –x ning sõna algsilpide kaotamisega mugandati see eurooplastele suupärasemaks. Lõgismao tähendus võib siiski olla teisane, sest algalgonkini keeles tähendas *-aatowee ‘võõrkeeles rääkimist’.[1]

Nimetus Sioux on inglise keele vahendusel levinud teistesse maailma keeltesse. Ka paljud vanema põlvkonna dakootad ja lakootad kasutavad inglise keelt rääkides enda kohta nimetust siuu, kuid väga suur osa noorema põlve dakootasid-lakootasid ning paljud poliitikud suhtuvad terminisse taunivalt, sest peavad seda halvustavaks.

Nimetus eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles ei ole etnonüüme dakoota, lakoota ja siuu süstemaatiliselt eristatud. Inglise ja muudest keeltest tõlgitud indiaanlaste kohta käivas kirjanduses on kõiki kolme sõna eesti keelde mugandatud originaalitruult. Selles artiklis kasutatakse edaspidi dakoota murrete kõnelejate kohta sõna dakoota ning lakoota murde kõnelejate kohta sõna lakoota. Nooremate ja politiseerunud dakootade ja lakootade jaoks taunitavat nimetus siuu võib kasutada siis, kui eristamine pole oluline.

Hõimkondlik alajaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dakootad ja lakootad jagunevad ajaloolis-poliitiliste, kultuuriliste ja keeleliste kriteeriumide alusel kolme suurde hõimkonda, mis omakorda hõimudeks jagunevad.

I. Dakootad

A. Idadakootad (Isáŋyathi)
  • Bdewákhaŋthuŋwaŋ
  • Waȟpékhute
  • Waȟpéthuŋwaŋ
  • sissetonid (Sisíthuŋwaŋ)
B. Läänedakootad
  • janktonid (Iháŋktȟuŋwaŋ)
  • janktonaid (Iháŋktȟuŋwaŋna)

II. Lakootad ehk tiitonid (Thítȟuŋwaŋ)

  • oglaalad (Oglála)
  • brüleed (Sičháŋǧu)
  • Mnikȟówožu
  • Itázipčho
  • mustjalad (Sihásapa)
  • Oóhenuŋpa
  • hunkpapad (Húŋkpapȟa)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Goddard, Ives. 1984. The Study of Native North American Ethnonymy. Ilmunud kogumikus Naming Systems: 1980 Proceedings of the American Ethnological Society, lk. 95-107. Elisabeth Tooker, toim.; Harold C. Conklin, sümpoosiumi korraldaja. Washington, D.C.: American Ethnological Society.