Chiemgauer

Allikas: Vikipeedia
Chiemgaueri rahatähed

Chiemgauer on kohalik alternatiivraha, mis võeti rahvaalgatuse korras kasutusele Saksamaal Baieri liidumaal Prien am Chiemsee linnas 2003. aastal. Raha nimetus tuletati Chiemsee järve lähedase piirkonna nimest. Selle raha eesmärgiks oli kohaliku kaubavahetuse elavdamine ja tööhõive suurendamine. [1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Christian Geller, Prieni Waldorfi kooli äriõppe õpetaja, algatas 2003. aastal oma 10. klassi õpilastega projekti, millega ta tahtis tutvustada Silvio Geselli (1862–1930) kaduraha kontseptsiooni. Projekti käigus õpiti tundma, kuidas kujundada, trükkida ja välja anda rahatähti, kuidas hallata rahasüsteemi raamatupidamist, seda reklaamida jms. Sama aasta suvel asutati Chiemgauer’i sponsorühing. 2005. aasta suvel eraldati see koolist ja hakkas tegutsema iseseisva sotsiaalühistuna Regios eG, mis astus ka regionaalseid alternatiivrahasid ühendava organisatsiooni Regiogeld liikmeks.[2]

Chiemgaueri projekti käivitamisega taheti saavutada järgmisi eesmärke:

  • Töökohtade loomine töötutele, üliõpilastele ja vabatahtlikele;
  • Kultuuri-, haridus ja keskkonnakaitse valdkonna tegevuste edendamine ja selles valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine;
  • Jätkusuutliku tegevuse kindlustamine, s.h kohaliku toidu ja energia kohapealse tarbimise edendamine;
  • Solidaarsuse tugevdamine: inimsuhete ja kaubavahetuse edendamine kohalike ettevõtjate ja nende kauba ostjate vahel;
  • Kohaliku majanduse võimendamine: kohalik raha säilitab turu ostujõudu ja soosib väikeettevõtteid;
  • Kaduraha rakendus (6% aastas) kiirendab raharinglust ja inimestevahelisi majandussuhteid;

E-raha ja Regiocardi kasutuselevõtt (2006. aastal) koostöös kohalike lihtsustas maksesüsteemi haldamist ja muutis selle oluliselt odavamaks.

Projektis osaleb 3600 juriidilist isikut, s.h 600 ettevõtet ja 250 piirkondlikku MTÜ-d. Seda kasutatakse esmajoones Rosenheimi ja Traunsteini maakonnas (u 480 000 elanikku), kuid seda on hakatud kasutama ka suuremal alal, mis jääb Müncheni ja Austrias asuva Salzburgi vahele.[3]

2003. aastal tarbiti kaupu ja teenuseid 70 000 euro, 2008. aastal 3 miljoni euro ja 2014. aastal 7,4 miljoni euro väärtuses. Käibel oleva raha maht on stabiliseerunud 900 000 eurole. Nende näitajatega on Chiemgauer üks edukamaid enam kui 30. saksa alternatiivraha projekti hulgas.[4] [5]

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Chiemgauer’id vahetab eurode vastu umbes 40 vahetusbürood. Inimestele vahetatakse raha kursiga 1 : 1-le, sõltumata vahetussummast. Ettevõtted tasuvad rahavahetusel 5% vahendustasu, s.t nad saavad 100 ühiku eest vastu 95 ühikut. Nimetatud 5 ühikust 2 jääb halduskulude katteks ja 3 eurot kasutatakse MTÜ-de tegevuste edendamiseks. Seejuures saab rahavahetaja avaldada ka soovi, millise MTÜ toetuseks nimetatud summa välja makstakse. MTÜ-dele pakutakse rahavahetusel ka täiendavat soodustust, nimelt saavad nad 97 euro eest 100 Chiemgauerit.

Sularahatähena antakse Chiemgauer’id välja väärtusega 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 eurot. Igal rahatähel on 14 turvaelementi (s.h vesimärk), iga rahatäht on nummerdatud ja kontrollimiseks varustatud vöötkoodiga. Rahatähte saab kasutada kolm aastat, üle nelja vanuseid rahatähti ringlusse enam ei lasta. Kaduraha väärtuse hoidmiseks tuleb iga poole aasta tagant osta turvakleebis (nn seisumaks), mille väärtus on 3% raha väärtusest, ja kleepida see rahatähele.[6]

E-raha vormis Chiemgauer väärtus väheneb päevas arvestuslikult 0,016%, kuid maha arvestus ise toimub vaid selle raha ulatuses, mis seisis kontol kolm kuud. Aastas väheneb sellise Chiemgauer’i väärtus 5,84%.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Garland, Eric (16 May 2012). "The Next Money: As the Big Economies Falter, Micro-Currencies Rise". The Atlantic. Retrieved 10 February 2018. [1]
  2. Margrit Kennedy; Bernard A. Lietaer; John Rogers (2012). People Money: The Promise of Regional Currencies. UK: Triarchy Press Limited. ISBN 9781908009760. [2][alaline kõdulink]
  3. Gelleri, Christian & Mayer, Thomas;Express Money; January 2012 [3]
  4. Chiemgauer-Statistik 2003 bis 2015" (PDF). chiemgauer.info. Retrieved 9 February 2018. [4]
  5. Chimgauer Regiogeld. [5]
  6. Gelleri, Christian (2009). "Chiemgauer Regiomoney: Theory and Practice of a Currency" (PDF). International Journal of Community Currency Research. 13: 61–75. [6]
  7. Der Chiemgauer in der Praxis (PDF) [7]