Carl Schmitt

Allikas: Vikipeedia

Carl Schmitt (11. juuli 18887. aprill 1985) oli saksa õigusteadlane ja politoloog.

Ta oli üks konservatiivse revolutsiooni mõttevoolu toetajaid ja arendajaid, 1933. aastal aga astus Schmitt natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) liikmeks. Ta jäi selle liikmeks sõja lõpuni ega vabandanud avalikult selle pärast kunagi.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Die Diktatur"[muuda | redigeeri lähteteksti]

1921. aastal sai Schmitt Greifswaldi ülikooli professuuri ning avaldas seal essee "Die Diktatur" ("Diktatuur"), milles analüüsis äsja rajatud Weimari vabariigi aluseid ning rõhutas presidendi ametit. Schmitti arvates suudab diktatuur väljendada rahva tahet seadusandlikust organist paremini. Diktatuur võib tegutseda otsustavalt, samas kui parlamendis esinevad paratamatult arutelud ja kompromissid.

Schmitt oli arvamusel, et kiireks ja otsustavaks tegevuseks võimeline valitsus sisaldab paratamatult diktatuuri elemente. Eriolukord (Ausnahmezustand) vabastab täidesaatva võimu seda tavaliselt siduvatest õiguslikest piirangutest. Suveräänsust määratleski Schmitt kui eriolukorra kehtestamise pädevust.

"Der Begriff des Politischen"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kölnis kirjutas Schmitt oma kuulsaima teose "Der Begriff des Politischen" ("Poliitilise mõiste"), milles arendas välja teooria poliitikast kui erilisest huvisfäärist.

"Die Nomos der Erde"[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950. aastas esitas Schmitt oma käsitluse rahvusvahelistest suhetest. Ta lõi omapärase mõiste nomos, mis olevat rahvuse poliitilist ja sotsiaalset korda ruumiliselt nähtavaks tegev vahetu vorm. Nomos olevat mõõt, mille järgi maad jaotatakse ja ümber paigutatakse; samuti poliitiline, sotsiaalne ja religioosne kord, mille see protsess määrab. Schmitt rõhutas nomose vägivaldset iseloomu. Nomose vorm ei olevat mitte riigi territoorium, vaid "suurruum" (Grossraum). Suurruum hõlmas Schmitti järgi lisaks territooriumile õiguslikult sõltuvaid kolooniaid, aga ka mitteformaalseid impeeriume ja riikide konglomeraate.

Preislased Reichi vastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemiliste ülesannete täitmise kõrval oli Schmitt 1932. aastal Reichi valitsuse esindaja kohtuasjas, millele viidatakse sageli kui "Preislased Reichi vastu." Selles vaidlustas sotsiaaldemokraatliku partei moodustatud Preisi valitsus oma laialisaatmise parempoolse von Papeni valitsuse poolt. Papenit kannustas parteid laiali saatma, kuna Preisi liidumaa oli kaugelt suurim ning moodustas vasakpoolsete võimubaasi. Saksa ajaloos kasutatakse selle vaidluse, mis viis Weimari vabariigi föderalismi faktilise lõpuni, kohta mõistet Preußenschlag.

Mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Schmitti ideed on mõjutanud näiteks Giorgio Agambeni ja Jacques Derridad.

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Carl Schmitt. "Poliitilise mõiste." Väljaandes Jüri Lipping (toim). "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseid." (EYS Veljesto Kirjastus: Tartu 2002), lk 54–62 ISBN 9985-78-551-7
  • Carl Schmitt. "Legaalne maailmarevolutsioon: Poliitiline lisaväärtus eelisena legaalsuse ja superlegaalsuse korral." Akadeemia nr. 2 – 2003, lk. 321–346. Tõlk. Andro Kitus.

Sekundaarne kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Claus Heimes. "Antimodernistlik tegutseja modernismis Sissejuhatus Carl Schmitti riigifilosoofilisse õpetusse." Akadeemia nr. 6 – 2004, lk. 1324–1354.